365 tehnikat, kuidas saada seda, mida tahad: 285

Allikas: http://catchingwish.com
Peame oma hirmudele nõiajahti. Kuid tegelikult pole ju asi hirmus, vaid teadmatuses. Aga kui sa teadlikult märkad oma hirmu, siis on sul alati võimalik valida mitme valiku vahel.
Kommentaare: 1
Foto: http://nonnetta.deviantart.com

Stop leaving
and you will arrive.
Stop searching
and you will see.
Stop running away
and you will be found.

Mind ootab sünnipäev ukse taga. See on üks imeline kuupäev, sest see paneb sind vastamisi igasuguste huvitavate küsimustega, mis kipuvad argipäeval meelest minema.

Mõned nädalad tagasi küsiti minu käest, mis on mu suurim hirm. Millegipärast pole ma kunagi mõelnud skaalal "kõige suurem-kõige väiksem hirm", sest kõik hirmud tunduvad kuidagi hirmsad. Aga seekord mõtlesin. Jõudsin enda jaoks tõeni, et pole olemas seda ühte kõige suuremat hirmu, vaid vastavalt eluperioodidele vahetavad hirmud edetabelites kohti.

Võiks tuua võrdluse, et hirmud on nagu muusikalood: mingil eluperioodil meeldib sulle ühte sorti muusika või üks lugu, paari aasta pärast kuulad ja ei saa aru, mis selles nii lahedat oli. Või on eluaegsed lemmikud. Lood, mis panevad iga kord su puusad kaheksaid tegema. Või palad, mis sobravad vanades mälestustes, inimeste ja teemadega, kes peaksid juba ammu olema maetud mineviku surnuaeda. Ja siis on muidugi muusika, mis meeldib teistele ja sa kuulad, et kuuluda.

Samamoodi, nagu inimestele meeldivad erinevad muusikastiilid, on inimestel ka erinevad hirmustiilid. Mõned ei karda surma, teised ainult selle ümber tantsivadki. Mõned kardavad riskida, teised ainult mängivadki.

Peame oma hirmudele nõiajahti. Kuid tegelikult pole ju asi hirmus, vaid teadmatuses. Hirm pole iseenesest halb, vaid see, kui me ei tea, et kardame. Minu arvates on probleem siis, kui me ei tea (ei kuula, surume alla) oma hirmudest midagi, sest kui sa teadlikult märkad oma hirmu, siis on sul alati võimalik valida mitme valiku vahel.

Näiteks, märgates oma hirmu pühendumise ees on sul võimalik valida pühendumine ning ennast teadlikult selles protsessis jälgida. Kui sa oled teadlik oma hirmust, siis see on suurepärane võimalus märgata mustreid, oma keha reaktsioone, kuulata oma (enamjaolt naeruväärseid) põhjendusi vms. Hirm on suurepärane õpetaja ja teejuht sinu endani.

Sünnipäev pani mind vastamisi ühe oma hirmuga, et mis siis, kui ma magan selle elu potentsiaali maha. Paljud väidavad, et nad ei muudaks midagi oma elus. Mina küll muudaks. Selles teadmises pole haletsevat kahetsemist, sest tean, et kõik valikud on toonud mind siia, kus ma täna olen, aga see ei muuda teadmist, et osad mu valikud on mulle antud aega raisanud ja osad valikud on pöördumatud. See selleks, ma olen aastate jooksul õppinud neid valikuid aktsepteerima ja tasapisi endale andestama, kuid teadmine, et igal mu tänasel valikul on raiskamisevõimaluse olemas, toob endaga ikkagi kaasa pinge.

Leidsin üleval oleva tsitaadi. Eesti keeles on see midagi sellist: "Lõpeta maha jätmine ja sa jõuad kohale. Lõpeta otsimine ja sa hakkad nägema. Lõpeta põgenemine ja sind leitakse." See oli nagu viimane haamrilöök, mis mind paigale naelutas. Ma enamasti ainult vahetan, otsin ja põgenen, hirmus, et ei leia oma kohta.

Otsustasin valida olla teadlikult selles hirmus. Mis siis juhtub, kui mul polegi kohta? Mis saab, kui praegu olengi oma potentsiaali tipus? Mis siis, kui see, kes ma täna olen, ongi kogu minu potentsiaal? Seda on valus, isegi piinlik kirjutada… Samas on üle pika aja olla vabastav ilma pingeta. Pingeta, et pean midagi tegema, keegi olema.

Märkan, kuidas kogu mu olemus reageerib, kui luban sellel hirmul olla - näiteks tahtsin endale kohe koogi tellida, mõtted kippusid laiali minema, kõht läks pingesse. Hingan. Kujutan selle hirmu vastastoolile istuma. See hirm on meessoost, ilusa, korrektse välimusega ning ta tundub edukas. Näen, et see hirm tahab olla rohkem, talle ei piisa minu hobusepatsist, teksadest ja tennistest. Ta tahab, et mõjuksin efektselt, et säraksin, tormaksin ringi, oleksin rohkem puhevil. Mu hirm ei mõista mind. Teen paar sügavat hingetõmmet. Las siis praegu olla nii.

Tehnika 285: "Märka ja vabasta" tehnika HeartMath.com

"Märka ja vabasta" tehnika aitab sul välja selgitada ning neutraliseerida emotsioonid, mida sa ei vaja. Sa võid õppida, kuidas vabastada häirivaid tundeid ja lõpetada neile energia andmine.

1. Märka, mida sa tunned. Võta need tunded omaks.

2. Püüa neid tundeid nimetada.

3. Keskendu südamepiirkonnale, lõdvestu oma hingamises. Natukese aja pärast ütle endale väljahingates "vabasta" (hoides samal ajal oma südamepiirkonda fookuses) ning tunne, kuidas see emotsioon lahkub sinu süsteemist. Ära sunni teda lahkuma, vaid  v a b a s t a  see endast.

Autor: Kaidi Laur

Allikas: http://catchingwish.com

Vaata ka: http://2bthankful.com/

Lisa kommentaar

Kommentaarid

Alkeemik
2013-08-15 12:17:50
Kõik kommentaarid