8 mõtet laste kasvatamisest

Värskelt eesti keeles ilmunud raamatu "Mida beebid mõtlevad" autor on üle 30 aasta uurinud lapsi, olnud lastepsühholoog ja ise lapsevanem. Tema teooriad teeb huvitavaks asjaolu, et ta on teinud väga palju teste ja katseid laste käitumise ja mõtete motiivide kohta.
Kommentaare: 1
A. Gopnik "Mida beebid mõtlevad"

Siin on 8 olulist punkti, mis raamatus laste võimete ja kasvatamise kohta selgub.

1) Kui laps kardab midagi, näiteks kolli tema kapi taga või trolli, kes pimedast nurgast tuleb, siis ta tegelikult teab, et seda ei ole olemas, aga lapse emotsioonid on nii palju tugevamad, et see hirmutunne on tema sees suurem, kui me oskame ette kujutada. See võrdub sellega, kui me vaatame kõige õudsamat filmi ja kardame, samas me teame et see on kõigest film.

2) Laps omandab oma isa ja emaga manipuleerimise väga hästi juba 4 aastaselt, enne seda teeb ta palju katseid oma vanemate mõjutamise kunsti tundmaõppimiseks.

3) Lapsed fantaseerivad täiesti uskumatuid lugusid oma mängudes, nad elavad selles nii sees nagu see oleks päris. Vahel kipume neid selle tõttu korrale kutsuma, et nii ei saa ja nii ei tohi ja nii ärge tehke rumalukesed. Seda kõike tuleb hoopis julgustada, see valmistab teie last ette elus toimuvate sündmustega toime tulemiseks. Kui lapsepõlves lapsele seletada, et tema mängud ja fantaasia on rumalad ja päriselt nii ei ole, siis piirate tema suutlikust mõelda välja lahendusi probleemidele, mis teda elus ootavad.

4) 1-2-aastased lapsed võivad tunduda küll liiga väiksed, et seletamisest aru saada, aga tegelikult see nii ei ole. Selles vanuses nad tajuvad probleemide olemasolu, neid tuleks julgustada ja asju selgitada, nad mõistavad seda rohkem, kui me arvame.

Katsed näitasid, et 15-kuune laps takistuse tekkimisel sellega edasi ei tegelenud, vaid "viskas" selle kõrvale või hakkas teise asjaga tegelema, samas ta mõistis, et on probleem. 18-kuune laps aga otsis samale olukorrale, mille 15-kuune kõrvale lükkas, juba lahendusi ega hiilinud probleemist mööda.

5) 2-aastane laps ei oska valetada, ta läheb teisele poole teed ilma sinu loata, sa küsid tema käest, et miks sa sinna läksid, siis laps vastab, et tema ise ei läinud, et ta ei tea, kuidas ta sinna sattus. Ta teab, et ta valetab, aga ta ei oska seda teha veenvalt. Umbes 4-5-aastaselt õpib laps teadlikult valetama nii, et on juba raskem aru saada, kas ta valetab või mitte.

6) Väikeste laste õppimisvõime on meeletu, see on kordades suurem, kui täiskasvanul. Kui sa arvad, et laps ei saa millestki aru ja sellest tulenevalt loobud selle selgitamisest, siis see on viga. Lapsele tuleb võimalikult vara rääkida asju lahti, nad mõistavad seda ja õpivad sellest, mida sa räägid.

7) Lapsed suudavad kasutada teadmiste omandamiseks statistikat ja eksperimente peaaegu samamoodi nagu targad teadlased ja NASA arvutid.

8) Väikelastel on väga kõrgelt arenenud võime õppida teistelt inimestelt. Nad teavad, et teised inimesed toimetavad maailmas nagu nemadki. Sellest tulenevalt on väga oluline, mida laps näeb, kuidas ta vanemad käituvad, kuidas nad teineteisesse ja teistesse inimestesse suhtuvad. Laps kopeerib ja omandab sarnased käitumismustrid.

Näiteks maiade emasid ja lapsi Guatemalas jälgides avastasid teadlased, et kohalikud lapsed oskavad väga väikestena käsitleda edukalt matšeetet, mis on seal igapäevane töövahend ning lisaks oskasid lapsed pisipõnnidena kasutada tuld söögitegemiseks.

Allikas: "Mida beebid mõtlevad" Alison Gopnik

Koostas: Rain Siemer

Lisa kommentaar

Kommentaarid

Alkeemik
2013-09-24 10:58:30
Üks mõtteavaldus laste kiitmisest:

http://visioonid.ee/blog/2013/9/23/19-laste-kiitmisest
Kõik kommentaarid