C-vitamiin on mitmekülgne ja hädavajalik ehituskivi hea tervise jaoks

Allikas: www.telegram.ee
Kevade saabudes vaevab paljusid inimesi valguse- ja vitamiinidepuuduse tõttu kevadväsimus. Üks võimalus seda leevendada on enda toidus teadlikult suurendada C-vitamiini hulka.
Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kibuvitsamarjad, mustsõstramarjad, kiivi, paprika, petersell, tsitruselised ja kaalikas

C-vitamiin on ülioluline terve keha heaks terviseks. Suures koguses aitab see hetkega väsimuse vastu ning pikas plaanis aitab see keha kaitsta vabade radikaalide rünnaku eest, parandab ning säilitab naha ja veresoonte elastsust, on oluline mitmete biokeemiliste reaktsioonide toimimiseks kehas, aju normaalseks funktsioneerimiseks, vere kolesteroolitaseme normaliseerimiseks, paremaks raua omandamiseks ning väga paljudeks teisteks funktsioonideks kehas.

C-vitamiini puudus tekitab väsimust, sageli esinevaid infektsioonhaigusi, isutust ja aneemiat. Pikalt kestnud C-vitamiini puudus tekitab skorbuuti. Inimese keha C-vitamiini ei tooda, nii et saame seda veeslahustuvat vitamiini igapäevaselt koos toiduga. C-vitamiini ametlikult soovitatav päevane kogus (RDA) on 50-100 mg meeste ja 45-75 mg naiste puhul.

Suitsetajatel on võrreldes teistega suurem C-vitamiini vajadus. Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad. Raseduse ajal ebapiisav C-vitamiini tarvitamine võib põhjustada loote aju arenguhälvet. Mitmed allikad on aga viidanud, et soovitatav päevane annus võiks olla oluliselt kõrgem. Naistel 80 mg ja meestel 150 mg päevas on piisav kogus ja vastab umbes 57 µmol/l vereanalüüsis.

Kahekordne Nobeli preemia laureaat ja C-vitamiini pioneer Linus Pauling soovitas aga omal ajal suukaudset kogust 1000 mg kaks korda päevas. Teadusringkondades polemiseeriti niisuguse "jultumuse" üle tollal ägedalt, seda enam, et Pauling propageeris suure koguse intravenoosse C-vitamiini manustamist ka vähiraviks.

Kui võtta aluseks tervete loomade organismis igapäevaselt toodetav C-vitamiini kogus ja kohaldada need andmed inimesele, saame tulemuseks, et terve inimene toodaks vastava ensüümi olemasolul 2000-4000 mg C-vitamiini päevas. Primaadid, kes inimesega sarnaselt C-vitamiini toota ei suuda, söövad päevas oma normaalse toidusedeli osana 3000-4000 mg C-vitamiini. Selle teadmise valguses ei tundugi Linus Paulingu soovitused enam nii võimatud.

Aitab vähi vastu

C-vitamiin suurendab organismi jõudlust ja on tõhus abi ka vähiravis. Uuringus, mis viidi läbi Otago Ülikoolis, Christchurchis, Uus-Meremaal, vaadeldi C-vitamiini sisaldust vähirakkudes ning võrreldi seda tervete rakkude C-vitamiini sisaldusega. Samuti uuriti, kas sellel on mingi seos vähirakkude vohamisega ning allumatusega keemiaravile. Uuringus selgus, et vähirakud ei suuda C-vitamiini vajalikul määral talletada. Madala C-vitamiini tasemega vähirakkudes on kõrge valgu HIF-1 tase, mis paneb nad stressitingimustes vohama. Seega on vähivastases ravis C-vitamiini manustamine äärmiselt vajalik.

Lisaks aitab C-vitamiin kaitsta kantserogeensete keskkonnamürkide eest ning ennetab seda, et näiteks tubasuits või mõned toidu lisaained loovad vähialgmed. Mitmed teadlased uurivad tänapäeval C-vitamiini rolli vähiravis ning Dr Mark Levine ja Ronald Hoffmani tööd on üksteisest sõltumatult näidanud, et intravenoosselt manustatud C-vitamiin hävitab vähirakke. Sealjuures mängib kindlasti rolli manustatava C-vitamiini kvaliteet. C-vitamiin ei ole lihtne askorbiinhape vaid keeruline kompleksne ühend. Sünteetiline C-vitamiin on valdavalt üsna kasutu ja võib isegi põhjustada kahju, koormates neere.

Vähiravi C-vitamiini abil on üsna vastuoluline teema, kuna on leitud, et laboritingimustes koekultuuridel ja hiirte peal vähendab C-vitamiini toidulisand keemiaravis kasutatavate ravimite toimimist. Vastavat uuringut läbi viinud teadlane Mark L. Heaney kommenteeris, et vähipatsiendid peaksid jätkama tervisliku ja C-vitamiinirohke toidu tarbimist, kuid teda teeb murelikuks see, kui patsiendid annustavad suuri koguseid tavalist purgivitamiini.

Naha ja sidekudede tervise jaoks hädavajalik

C-vitamiin on oluline komponent kollageeni sünteesimisel. Kollageen on meie naha ja sidekudede tähtis koostisaine, mis aitab säilitada naha ja veresoonte elastsust. Kollageen on vajalik ka kõõluste ja sidemete, silma sarvkesta, liigeste, luude ja soolestiku jaoks. Kuna see on naha terviklikkuse jaoks oluline, siis aitab keha piisav C-vitamiiniga varustatus ka haavadel ja marrastustel kiiremini paraneda. On leitud, et isegi neil inimestel, kellel ei ole esialgse hinnangu kohaselt C-vitamiini puudust, aitab C-vitamiini tarbimine kiirendada haavade paranemist.

Tugevdab keha kaitsevõimet haiguste vastu

Piisav C-vitamiini tase kehas aitab paremini ennetada infektsioonidesse ja ägedatesse hingamisteede haigustesse nakatumist. Laboritingimustes on leitud, et C-vitamiin hävitab ravimresistentset tuberkuloosibakterit. C-vitamiini lisamine praegustele tuberkuloosiravimitele võib oluliselt kiirendada selle haiguse ravi. C-vitamiin parandab organismi foolhappe ainevahetust  ja valgeliblede tegevust, tõstes keha vastupanuvõimet põletike vastu ning aitab samas kaasa raua ja mitmete muude mikroelementide imendumisele soolestikust.

Ennetab insulti ja infarkti

Jaapanis läbiviidud uuringu käigus selgus, et inimestel, kellel on veres kõrgem C-vitamiini tase, on tervelt 70%väiksem tõenäosus saada insulti. Sama kinnitas ka Soomes 2002. aastal tehtud teadustöö, mis näitas, et madalama C-vitamiini tasemega inimestel on ligi 2,4 korda suurem insulti haigestumise risk. Seda selgitab asjaolu, et meie veresooned on tehtud sidekoest, mille üheks olulisemaks komponendiks on kollageen. Küllaldane kogus C-vitamiini on aga kvaliteetse kollageeni sünteesi üheks võtmefaktoriks.

Muu kasuliku kõrval on C-vitamiinil ka verdvedeldav toime. Ja ei tasu ära unustada fakti, et C-vitamiin on oluline antioksüdant, mis aitab kahjutuks teha organismis pidevalt tekkivaid vabu radikaale. Sisuliselt tähendab see, et C-vitamiin kaitseb meie keha otseselt läbiroostetamise ehk korrodeerumise eest.

Mis on kõige parem C-vitamiini allikas?

Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kibuvitsamarjad, mustsõstramarjad, kiivi, paprika, petersell, tsitruselised ja kaalikas. Eksootilisematest marjadest on väga C-vitamiinirohked inkamarjad ja camu camu'd, mida peetakse maailma üheks C-vitamiini rikkamaks marjaks. C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. Sellepärast ei tasu säilitada või leotada puu- ja köögivilju vees ega hoida värskeid puuviljamahlu lahtiselt külmikus kauem, kui 2-3 päeva.

Loomade kehad sünteesivad C-vitamiini glükoosist kuna glükoos ja C-vitamiin on oma molekulaarselt struktuurilt võrdlemisi sarnased. Ka rakkudesse sisenemiseks kasutavad glükoos ja C-vitamiin samu retseptorkohti ehk teisisõnu, võistlevad omavahel rakkudesse pääsemise eest, ja seda nii inimestel kui ka loomadel. Nii võib eeldada, et suhkrurikka eine söömise järel ei omasta meie keha C-vitamiini enam tõhusalt, kuna rakkude retseptorid on juba kinni. Ja kui vaadata, mida inimesed tänapäeval reeglina söövad, siis ei teki küsimustki, kas rakku sisenemisel jääb ukse taha glükoos või C-vitamiin.

Sel ajal, kui piisavalt kvaliteetseid värskeid vilju saadaval ei ole, võib vahel abi olla kvaliteetsest purgivitamiinist. Kindlasti tuleks eelistada looduslikku, taimedel (kibuvitsal, tsitruselistel, acerola kirsil jne) põhinevat C-vitamiini ning hoiduda sünteetilisi magusaineid sisaldavatest vitamiinidest. Mao ülehappesuse ilmingute korral on soovitav kasutada C-vitamiini vähemhappelisi, mineraalidega (Mg, K, Zn) puhverdatud askorbaadi vorme või esteriseeritud C-vitamiini.

Haiguse ajal tasub igapäevast doosi tunduvalt suurendada. Üleannustamist ei pruugi karta, kuna C-vitamiin on vesilahustuv ning ülejääk väljutatakse organismist.

NB! C-vitamiini suured kogused segavad verevedeldajate toimet ning võivad reageerida teatud amfetamiinidega, mida kasutatakse narkolepsia ja ADD raviks.

Allikas: Telegram.ee

 

Lisa kommentaar

Kommentaarid