Hingamine – side eluga

Kas sa vahel mõtled sellele, kuidas meie imeline keha töötab? Vahel on nii mõnus oma keha lihtsalt jälgida ja saada teadlikuks, mis meie kehades ja kehadega toimub. Võtame näiteks hingamise. Kas sa tead, millise kehaosaga sa hingad?
Kas sa teadsid, et paljudes keeltes on sõnad hingamine ja hing sünonüümid? Seega kui sa tahad jõuda lähemale oma hingele, siis alusta hingamisest

Alati, kui ma seda küsimust oma joogatunnis küsin, saan vastuseks, kopsudega. See on küll õige, aga kas sa tead, milline osa sinu kehast hingamise ajal liigub: on see alakõht, on see rindkere või liiguvad hoopis õlad? Võta hetk, et see kindlaks teha. Miks, mõtled sa? Sest hingamine on sinu side eluga. Kui me sünnime, teeme oma esimese hingetõmbe ja kui me oma maistest kehadest lahkume, viimase. Ja järelikult selleks, et meil oleks hea side eluga, peame me hästi hinagama.

Me kõik oskame tegelikult imeliselt ja õigesti hinagata! Vahel on lihtsalt nii, et kiire elutempo, stress, kitsad riided jm on sundinud meie keha olukorraga kohanema ning meie hingamine on muutunud pinnapealseks.

Läheme tagasi algusesse. Kas sa tead, kuidas hingavad beebid? Kõhuga. Nii et kohe päris tuntavalt on näha, kuidas kõht liigub ette ja seejärel tagasi. Täiskasvanud inimestel, eriti naistel, liigub hingates peamiselt veidi vaid rinnakorv. Selline hingamine tagab küll selle minimaalse, et meie keha saaks funktstioneerida, kuid jätab meie keha ilma kõigest muust erakordsest, mida õige hingamine võiks sinu ellu tuua.

Kui sa tunned ennast hästi, tegeled asjadega, mida armastad või puhkad, on sinu hingamine rahulik ja sügav. Samas, kui sa oled stressis, ärritunud või kiirustad, on sinu hingamine pinnapealne ja kiire. Proovi kasuatada seda teadmist järgmisel korral, kui oled tõeliselt stressis ja sa näed, kuidas sügavam hingamine, eriti just põhjalik väljahingamine, aitab su meelerahu taastada.

Joogafilosoofia kohaselt sõltub meie eluea pikkus meie hingetõmmetest. On tõenäoline, et aeglustades hingamiskiirust, saame muuta oma eluiga pikemaks. Näiteks hingab kilpkonn 4-5 hingetõmmet minutis ja elab rohkem kui 200 aastat. See on juba hea põhjust veidi oma hingamist jälgida ja seda rahulikumaks muuta.

Lisaks räägitakse joogalikus kirjanduses palju sellest, et kui me suudame kontrollida oma hingamist, suudame seda teha ka oma meelega ning kui me suudame kontrollida oma meelt, kontrollime me kogu oma keha. Samuti aitab sügav ja rahulik hingamine meie kehadesse juurde tuua rohkelt praanat ehk eluenergiat.

Läbi sügava ja rahuliku kõhuhingamise paraneb meie kehas vereringlus, kopsude, südame, diafragma, kõhu, soolestiku ja kõhunäärme töö. Läbi rahuliku hingamise ja hingamisharjutuste on võimalik vabaneda ärrituvusest, negatiivsetest ja kahjustavatest vaimsetest seisunditest nagu viha ja depressioon.

Ja kas sa teadsid, et paljudes keeltes on sõnad hingamine ja hing sünonüümid? Seega kui sa tahad jõuda lähemale oma hingele, siis alusta hingamisest.

Siit leiad mõned soovitused:

Lase oma kõhul liikuda: kui me tunneme end vabalt, siis on diafragma meie hingamise peamine mootor. Kui hinagme sisse, liigub kõht kergelt ette ja välja hingates tagasi sisse.

Hoia oma rindkere liikumatult: kui oleme suures stressis, on tavapärane, et kasutame hingamiseks lisaks ülemist rindkeret, õlgu ja kõri. Samas kui oleme lõdvestunud, jäävad ülemise rindkere lihased pehmeks ja vabaks ning tõeline tegevus toimub alumises roidekorvis. Et õiget hingamismustrit rakendada, lõdvesta teadlikult oma lõug ja kõri, kael ja õlad ning kujutle, kuidas õhk voogab kõige sügavamatesse kopsu osadesse, kui sa hingad sisse ja iga hingetõmbe järel ka täielikult välja.

Hinga kergelt: kuigi mõned hingetõmbed võivad olla sügavamad kui teised, siis õige hingamine on võimalikult loomulik – sujuv, pehme, segamatu. Teadlikult lõdvestumine sellele merelaine sarnasele hingamisele süvendab rahu ja kergustunnet.

Pikenda väljahingamist: kui me tunneme end stressis, muutuvad väljahingamised lühikesteks ja katkendlikes. Kui oleme lõdvestunund, pikenevad väljahingamised suurel määral, olles tihti pikemad kui sissehingamised. Mõned joogaõpetajad ka õpetavad, et kui me oleme täielikult lõdvestunud, muutub iga väljahingamine kaks korda nii pikaks kui sissehingamine. Et sellele kaasa aidata, proovi pehmelt pikendada oma väljahingamist 1-2 sekundi võrra.

Tee väike paus peale väljahingamist: meie kõige lõdvestunumas olekus on iga väljahingamise järel väike paus. Pikenda seda magusat hetke, mis võib olla sügavalt rahuldustpakkuv ja võib äratada sügava rahu ning vaikuse tundeid.

Rohkem joogide hingamistarkust saad õppida juba joogafestivalil 26.-27. juulil Haapsalus.

Autor: Kristi Kass

Kolmas rahvusvaheline Joogafestival Haapsalus toimub 26.-27. juulil. Selle suve Joogafestivalil on esindatud 14 põnevat joogastiili, parimad õpetajad, väemuusika, bazaar ja lasteprogramm. Osta pilet SIIT

Haapsalu linnusehoovis on igal täistunnil kavas uus esineja, palju muusikat ja vaheldust. Algajate joogatundideks on avar kaunis saal ning kultuurikeskuses ohtralt loenguid ja töötubasid. Joogafestivali teemaks on sel aastal "Heli ja vaikus", peaesineja India juurtega Rudra Shivananda USAst, välisesinejad on ka tantraõpetajad Shashi ja Kiya, joogamuusik Ram Singh, tantsujooga õpetaja Sat Darshan ning õhtuse tantsuraputuse juhendaja Magalie Bonneau. Kokku on kavas üle 40 sündmuse mitmes paigas üle Haapsalu.

Vaata lisa joogafestivali kodulefeküljelt

Lisa kommentaar

Kommentaarid