Iga teekond alaku südamest

Allikas: www.joogateraapia.ee
Küll oleks lihtne elada, kui õnnestuks igal hetkel oma südant kuulata ja südamega otsustada! Kui võtaksime oma südant kuulda, siis oleks palju vähem valesid valikuid, tagantjärele kahetsemist, süütunnet ja süüdistamist.
Avatud südamega on lihtne elada – nüüd ma tean, mida tahan, mu suhted on märksa ehedamad kui varem, mu elus on vaid mulle sobivad inimesed ja olukorrad ning vajalikud uksed avanevad kui iseenesest

Hiljuti seisis mul ees kohtumine hädas oleva tuttavaga, kes vajas mu abi. Ma ju tean, mida tähendab see, kui depressioon maadligi vajutab. Olen seda õppinud ja omal nahal kogenud. Aga ühtäkki tundsin, et olen aitamisega ummikus. Mida oskan ma oma tuttavale soovitada? Milliseid praktilisi harjutusi võiksin temaga läbi teha, et ta ometi august välja pääseks? "Ava oma süda!" soovitas mulle mu teraapiaõpetaja. "Sa ei pea midagi tegema. Ole tema jaoks lihtsalt kohal ja ava oma süda." Läksin kohtumisele, hinges kergus. Tegelikult ma ju tean, et lahendus on südames alati olemas.

Südame tähtsusest

Südame tähtsusest on räägitud aastatuhandeid. Tänane meditsiingi utsitab südame tervisele tähelepanu pöörama, teda tervislike toitudega kosutama ja piisavalt füüsilist koormust andma. Idamaistes praktikates räägitakse südametšakrast kui kogu meie energiasüsteemi keskmest. (Tšakrateks nimetatakse energiakeskusi inimese energiasüsteemis. Need on justkui energeetilise ja füüsilise keha ühenduslüliks – iga tšakra on ühendatud kindlate näärmete ja närvikeskustega füüsilises kehas. Kui inimese meeles on mingi probleem ehk energiablokeering, siis mõjutab see kindlat tšakrat energiakehas, mis omakorda mõjutab konkreetseid organeid füüsilises kehas ja võib esile kutsuda erinevaid haigusi.) Kuna südametšakra asub süsteemi keskel, siis võib öelda, et just südamest sõltub nii meie füüsiline kui vaimne toimimine. Kui südamega on lood korras, suudame hakkama saada kriisidega mis tahes eluvaldkonnas.

Tänapäevane teadusharu nimega energeetiline kardioloogia teab, et südamest sõltub hoopis rohkem, kui me koolipingis õppinud oleme. Südamel on oma närvikeskus, mis aitab tal iseseisvalt õppida, mäletada ja otsuseid langetada. Siiani teati, et seda suudab ainult aju, kuid nüüd väidavad teadlased, et süda on targem kui aju.

Küll oleks lihtne elada, kui õnnestuks igal hetkel oma südant kuulata ja südamega otsustada! Kuid minuga juhtub ikka sedasi, et alles tagantjärele saan ohata: "Ma ju teadsin, et nii läheb! Mu süda ütles." Kui võtaksime oma südant kuulda, siis oleks palju vähem valesid valikuid, tagantjärele kahetsemist, süütunnet ja süüdistamist. Tõepoolest, oleks lihtne ja hea, kui iga meie teekond algaks südamest.

Süda kiirgab

Rääkides südame mõjust nii meie füüsilisele kui vaimsele tervisele, tuleb selgitada mõistet koherents. Kui lained on koherentsed, siis on neil ühesugune võnkesagedus ja lainepikkus ehk lained on kooskõlalised. Koherentsuse parimaks näiteks on laser, aga koherentsed võivad olla ka helilained ja veelained. 1980-tel avastasid USA-s Kalifornias asuva Südame Matemaatika Instituudi teadlased, et ka südamel on koherentsus. See tähendab, et süda kiirgab elektromagnetlaineid, mida saab erinevate meetoditega mõõta ja jälgida. Need lained moodustavad südame elektromagnetvälja, mis kiirgab kuni kolm meetrit füüsilisest kehast kaugemale. Teadlaste sõnul on südame elektromagnetväli aju samasugusest väljast mitu tuhat korda võimsam.

Kuidas see väli tekib? Südame elektromagnetväli kujuneb vastavalt meie emotsionaalsele seisundile. Seega pole südame väli muu kui emotsioonide energia. Erinevatel emotsioonidel nimelt on erinev vibratsioon. Kõige kõrgem ja ühtlasem on see armastusel, tänulikkusel ja kaastundel. Siis kiirgab süda tugevaid ja ühtlasi laineid. Emotsionaalselt stressirohkes olukorras, mil meid haarab kurbus, viha või hirm, on südame saadetavad lained madala vibratsiooniga ning ebaühtlased ja ebaregulaarsed. Siis on tegu mittekoherentse südamerütmiga.

Ma usun, et sinagi oled tundnud end mõne inimese seltsis väga hästi, samas kui mõni teine inimene tekitab ebamugavust ja sunnib põgenema. Küllap tajume sellises olukorras just teiste inimeste südamelaineid. "Me teame, milliste inimestega meile meeldib koos olla, sest nad tekitavad meis soojust, hoitust ja rahulikkust. Samas me ka märkame, kuidas osa inimesi on jahedad, nii et sul tekib tunne, nagu puudutaksid midagi külma," ütleb tabavalt Tema Pühadus Gyalwang Drukpa.

Süda mõjutab kõiki organeid

Kui panna ühte ruumi palju pendelkellasid, siis mingi aja pärast hakkavad nende pendlid ühes rütmis võnkuma. Tekib sünkroonsus. Samamoodi toimib meie organism – kõik meie organid vibreerivad, kuid südame lained on kõige võimsamad ja mõjutavad oma vibratsiooniga kõiki teisi organeid, kõiki keharakke. Meie keha on kogu ööpäeva jooksul pidevalt südame mõjuväljas. Võime vaid ette kujutada, millises seisus on see keha, mis peab olema pikka aega mittekoherentselt töötava südame mõju all! Meel on ärev ja rahutu, keeruline on keskenduda ja infot meelde jätta ning uut teavet omandada. Füüsilises plaanis võivad tabada südame- ja hingamisteede probleemid nagu kõrge vererõhk, südamepuudulikkus, bronhiit ja astma.

Kui oleme rahulikud ja rõõmsad, tegeleme sellega, mida armastame, siis südamest lähtuvad lained on koherentsed ja nii toimivad ka teised organid tõrgeteta. Suureneb vananemisvastaste ja õnnetunnet tekitavate hormoonide tootmine, vererõhk on normaalne, ainevahetus ja immuunsüsteem toimivad tõhusalt, hingata on kerge.

Kui südamerütm on koherentne, siis töötavad aju ja süda koos, tulemuseks on mõtteselgus ja kõrge tunnetuslik taju. Sellist seisundit nimetatakse tsoonis või voolus olemiseks. Energiat on palju, motivatsioon on kõrge, inspiratsioon ja loovus voolavad. Kadestamisväärne seisund, kas pole?

Südame tarkus

Nüüd on siis selge, et süda mõjutab kõike, mis on ta ümber. Kuid protsess on ka vastupidine – süda nopib ümbritsevast väljast infot ja edastab seda pidevalt nii kehale kui meelele. Südame Matemaatika Instituudi teadlased väidavad oma katsete põhjal, et just süda, mitte aju (!) on esimene organ, mis saab väliskeskkonnast info ja tõlgendab seda. Südame närvisüsteem on justkui omamoodi südame aju, mis reageerib stiimulile ja annab ajule ja kehale edasi informatsiooni, mida mingist asjast arvata. Kõik see toimub imelühikese hetke jooksul.

On tehtud näiteks selline eksperiment. Katseisikutele näidati positiivseid fotosid, millel olid armsad kiisud ja rõõmsad lapsed ning fotosid sõjakoleduste ja näljahädas inimestega. Fotosid esitati suvalises järjekorras. Süda reageeris enne, kui järjekordne foto nähtavale ilmus! See tähendab, et süda tunnetas, kas foto energia on positiivne või negatiivne ning tegi välkkiire otsuse, millist infot kehale ja meelele saata.

Mille poolest südamest tulev info erineb aju poolt saadetud infost? Süda lähtub info valikul sellest, mis on meile parim. Võime ka väljendada nii: süda otsustab selle järgi, mis toob meile armastust. Süda ei analüüsi, nagu teeb aju, süda teab. Aju lähtub meie kogemustest ja mälestustest, mis on sageli emotsioonidega laetud. Kui oleme milleski korra juba ebaõnnestunud, siis tundub see aju (ego) jaoks rumal mõte. Tekib hirm ja me toimime ikka nii, nagu oleme siiani teinud või nagu on lihtsam. Või loobume hoopiski. Carolyn Myss ("Tervise loomine") kirjutab selle kohta nii: "Kui koorida kiht-kihilt lahti meie otsustusprotsess, olgu see seotud töö- või eraeluga, saab ilmsiks, et me langetame valiku selle kasuks, mis võib meile armastust tuua. Isegi, kui meie eesmärgiks on materiaalne kindlustatus, ühiskondlik tunnustus või poliitiline võim, jääb armastus valikute tegemisel peamiseks motivaatoriks. Ilma armastuseta terve püsida või terveks saada on pea võimatu."

Avatud ja suletud süda

Kuidas peaksime küll oma elu elama, et süda oleks kui kompass ja näitaks meile teed? Kõige olulisem on hoida süda avatuna. Mu silme ette kerkib dalai-laama – inimene, kes kiirgab, kelle pilk ja iga sõna on pilgeni täis armastust ja heatahtlikkust. Tema sõnavõtte kuulates imestan, kui vabalt ütleb nii suur mees: "Ma ei tea", "Sellele ei oska ma vastata" või "Ma ei ole sellest midagi kuulnud." Ma usun, et sellise julguse ja eneseusu annab dalai-laamale just oskus olla ühenduses oma südamega. See mees ei mängi mingit rolli, ei püüa meeldida, vaid räägib just seda ja just sel moel, nagu süda ütleb.

Mulle tundub, et avatud südamega inimene on see, kes vaatab suheldes silma; kuulab kogu tähelepanuga ehk on täielikult kohal; kes annab südamest, kuid oskab ka vastu võtta; kes suudab andestada endale oma ebatäiuslikkuse ja aktsepteerida ka teisi inimesi sellisena, nagu need on.

Kuna südametšakraga on seotud kompimisaisting, siis iseloomustab avatud südant julgus võtta risk ja lasta teised inimesed endale lähedale. Nii lähedale, et meie hästi hoitud saladused, nõrkused ja haavatavus paistavad selgelt kätte. Avatud südamega on lihtne kallile inimesele käed ümber kaela panna või, vastupidi, tema puudutust nautida.

Eespool mainisin juba kohal olemise võimet. Meil on koguaeg kiire, me rabeleme ringi ega jõua märkata ilu ja pühadust enda ümber. Kui süda on maailmale avatud, siis saab lisaks füüsilisele puudutusele oluliseks ka hingeline, s.t. oskus ja harjumus märgata igas päevas pühasid hetki. Kui peatame igapäevase vurri ja võtame endale aega, et võimaldada südamele hingamisruumi, siis saame parema ühenduse ka universaalse infoväljaga ning toidame sellega oma inspiratsiooni ja loomingulisust.

Aga uurime natuke ka sellist inimest, kelle süda on "suletud". Ta õlad on longus ja selg küürus. Hingamine on raskendatud, sest rinnakorvi ümber on justkui turvis, mis kaitseb maailma eest. Selline inimene on ehitanud enda ümber "kindlusemüüri", ta hoidub lähedusest, ei talu puudutust ega vaata silma. Ta on rahulolematu ja kibestunud, põues on peidus kadedus ja vimm. Sageli vaevavad seesugust suletud südamega inimest juba eespool jutuks olnud südame- ja hingamisprobleemid. Kui inimene sulgub endasse ega väljenda oma emotsioone, kogunevad need energiablokeeringuna kehasse. Kui see kestab pikka aega, siis on kogu keha toimimine häiritud ja lõpuks toob keha ise lahenduse – südameataki, energeetilise kardioloogia keeli energiaplahvatuse, mis purustab inimese loodud emotsionaalse barjääri.

Avatud südamega on hea elada

... aga see kõlab lihtsamalt kui tegelikult on. Avatud südamega elamine ei saa olla vaid teoreetiline teadmine, seda tuleb harjutada, harjutada, harjutada... 

Pööra iga päev tähelepanu oma südamele – lihtsalt keskendu talle meditatsioonis ja joogaharjutusi tehes või hinga kujutluses läbi südame. Piisab ka sellest, kui voodis enne uinumist mõttes oma südant tänad ja kiidad.

Pane tähele, kui lihtne või vastumeelne on sinu jaoks teisi inimesi puudutada ja neile silma vaadata. Kallista ja paita oma lähedasi nii sageli kui võimalik! Alati ei pea kallimaga rääkima – vahel võib ka sõnatult silma vaadata ja nii lähedust jagada. Silmad on ju hinge peegliks!

Soovi igal võimalusel inimestele mõttes head. Iseäranis neile, kes ärritavad! Mina harjutan seda suure hoolega. Ma ei tea, miks, aga mu pähe ronivad ikka ja jälle kriitilised ja hinnangulised mõtted. Kohe, kui kipun kellegi kohta midagi kriitilist mõtlema, ütlen endamisi: "Ma soovin sulle head". Pinge kehast kaob ja süda muutub kergeks.

Õpi hoogu maha võtma ja peatuma, et suudaksid märgata ilu ja pühasid hetki enda ümber. Just sel põhjusel jätan sageli reisides fotoaparaadi maha, sest hetkes tõeliselt kohal olles talletub kogu ilu minusse, mitte aparaati.

Eespool oli juttu, et tänulikkusel on kõrge vibratsioon. Võta igal õhtul aeg maha ja tee väike kokkuvõte päeva jooksul toimunust, mille eest saad Elule tänulik olla. Seda on tore teha ka koos abikaasa ja lastega. Pane tähele, kui lihtne on lapsel toredaid hetki leida ja salvestada!

Minu jaoks on üks keerulisemaid ülesandeid endale oma vigade ja ebatäiuslikkuse andestamine. Ma tahan kõigega veatult hakkama saada. Kuid hirm vigade ees paneb südame lukku ja sunnib väljakutsete eest peitu pugema. "Anna ometi hõlpu!" kordan viimasel ajal endale õige sageli. See on saanud lausa mu mantraks.

Kui sa leiad end olukorrast, mil ei tea, mida teha, siis mida sa teed? Kui oled nagu mina ja armastad selgust ja loogikat, siis püüad leida lahendust ratsionaalselt mõeldes, poolt ja vastu argumente vaagides. Aga hoopis kiirem tee on endalt küsida: "Mida mu süda tahab?" See toimib hästi just sääraste küsimuste puhul, millega pole varem kokku puutunud. Ma pole varem kasuema olnud. Ükski kool pole mulle õpetanud, mida teha siis, kui laps küsib luba ööseks sõbra juurde jääda või kui ta haledalt nutab ja pärisema järele igatseb. Mul pole käepärast ühtegi manuaali, kust õiget käitumisviisi vaadata. Ja nii küsingi südamelt.

Avatud südamega on lihtne elada – nüüd ma tean, mida tahan, mu suhted on märksa ehedamad kui varem, mu elus on vaid mulle sobivad inimesed ja olukorrad ning vajalikud uksed avanevad kui iseenesest. Mu keha on palju pingevabam, selg sirgem ja hingata on kergem. Aga eks tuleb arvestada sellegagi, et vahel on valus, sest see, et mina olen avatud, ei tähenda, et mulle samaga vastatakse. Ikka on muigajaid, õlakehitajaid, kritiseerijaid, silmitsi tuleb seista pettumise või suhete katkemisega. Ma loodan, et sinul jagub julgust jääda kohale ja avada oma süda ka kõige keerulisemates olukordades.

Artikkel ilmus pealkirja all "Ava oma süda" juunis 2014 ajakirjas "Eesti Naine".

Autor: Kadi Kütt

Allikas: www.joogateraapia.ee

Lisa kommentaar

Kommentaarid