Kas õnnelikkus on kaasasündinud või omandatav?

Minnesota ülikooli emeriitprofessor David Lykner on uurinud sadu identseid kaksikuid, kaasa arvatud neid, kes lahutati vahetult pärast sündi. Ta leidis, et õnnelikkus on "50 protsendi ulatuses päritud", kas me siis peame sellega lihtsalt leppima või saame ikkagi oma õnnelikkust muuta?
Kommentaare: 4

Nagu ilmneb, on olemas geenid, mis on seotud õnnelikkusega, ja geenid, mis on seotud negatiivse mõtlemise ja ärevusega. Teisisõnu, mõned inimesed on lihtsalt sündinud õnnelikemana kui teised.

Erinevad teadlased on hinnanud pärilikkuse osakaaluks 30-70%. Aga isegi need teadlased, kelle arvates pärilikkus on kõrgeima osakaaluga, möönavad, et see, kui õnnelikuna inimene end hetkel tunneb, sõltub umbes pooles osas olukorrast. Teiste sõnadega, isegi inimene, kes on sündinud madalama õnnelikkuse tasemega, võib olla üsna õnnelik, kui midagi head juhtub. Seega, tuleb kindlustada heade asjade juhtumine.

Igal juhul ei seo teie geenid teid mingi kindla õnnelikkuse tasemega, pigem kindlustavad nad teatud õnnelikkuse ampluaa. Ja teil on võimalik õppida, kuidas püsida selle ülemises tipus.

Kuid on veel üks erinevus õnnelike ja reeglina õnnetute inimeste ajude vahel. Wisconsin-Madisoni ülikooli neuropsühholoog Richard Davidson avastas, et inimesed, kellel domineerib prefrontaalse ajukoore vasak pool, on enesekindlad, optimistlikud ja rõõmsad, samal ajal kui inimesed, kellel domineerib prefrontaalse ajukoore parem pool, kalduvad olema umbusklikumad, pessimistlikumad, ja õnnetumad.

Umbes kolmandik inimestest on vasakdominantsed, kolmandik neutraalsed ja kolmandik paremdominantsed. Lühikeses perspektiivis ei muutu domineeriv seoses olukorraga, kuida ta on osa teie isiksusest. Pikemas perspektiivis on aga võimalik õppida, kuidas lülituda parempoolsest domineerimisest vasakpoolsele domineerimisele.

Davidson leidis sellele kinnitust, viies läbi katseid 10- aastaste lastega, keda ta oli uurinud ka imikutena, ja avastas, et paljudel juhtudel oli domineeriv pool muutunud. Tõenäoliselt kõige veenvam tõend oli mees, kellel oli tugevaim vasakpoolse prefrontaalse ajukoore mõju, mida Davidson oli 20 aasta jooksul uurinud. See mees oli Tiibeti munk, kes oli mediteerinud enam, kui 10 000 tundi.

allikas: Paul Jenneri raamat "ÕNN. Õigus olla õnnelik"

Lisa kommentaar

Kommentaarid

Alkeemik
2012-03-17 23:45:51
Vasakukäelised peaksid olema siis ju päris önneseened, kuna neil on tugevalt arenenud vasak ajupoolkera, mis teil selle kohta öelda on?
Alkeemik
2012-01-17 14:40:50
Tasakaal oma olemusega.

Me ei ole siin ilmas, et võistelda vaid läbida oma teekond. Hetkel veel pea kogu ühiskond on rajatud võistlemisel-võitlemisel.
Me saame olla parem(arenenum) ISEENDAST. "Kihutades", õppetükke vahele proovida jättes, võib katkeda see teekond järsult(ka surm). Heal juhul suunatakse teisele rajale.

Õppida ennast tundma ja järgida oma teekonda. Muutused on paratamatud, kui üks teeots läbitud antakse järgmine. Kui eksid teelt, suunatakse füüsiliselt(ka haigused) teisele rajale.

Tunnetades oma osa selles maailmas, oleme kõiksusega üks.
Siis me ei ole kunagi üksi või rahulolematud - me anname endast alati(igal ajal) 100% ja tunneme ennast hästi. Sööme, naudime, töötame jne. 100% - oleme kohal. Elukvaliteet paraneb - märkame oma tundeid, lõhnu, emotsioone, mõtteid jne. Kui me märkame ennast, siis märkame ka teisi "teises valguses".

Edu kõigile
Jan
Alkeemik
2012-01-16 21:00:13
Hea on teada, et see on ikka pigem enda kätes. Miks huvitav nii palju õnnetuid inimesi on?
Kõik kommentaarid