Kes kannatavad peale lahutust kõige enam?

Kuidas mõjutab lahutus lapsi selle keskel? Millised on lahutuse negatiivsed tagajärjed neile? Sellest kirjutab psühholoog ja pereterapeut Aita Keerberg.

Lastepsühholoogide seniste tähelepanekute põhjal ligikaudu kolmandikul lastest, kelle vanemad on lahutanud, võib vahel isegi viis aastat pärast lahutust diagnoosida depressiooni. Eestis lahutatakse aastas üle 5ooo abielu, enamus neist on tegelikult perekonna lahkuminekud, ehk umbes 5ooo isa või ema aastas läheb lahku oma perest. Isegi juhul, kui lahutuse negatiivsed järelmõjud selle viienda aasta järel taanduksid, võiks oletada, et tuhanded meie seast kannavad perekonna purunemise kriisi tugevaid jälgi.

Lahutuse negatiivsed tagajärjed lastele leitakse tulenevat peamiselt järgnevatest asjaoludest:

  • lahutuse läbi kaotab laps ühe vanema, seega vanema näol samastumisobjekti, soorolli õppimise mudeli või partneri. See tähendab, et kui isa elab perest eemal, puudub pojal võimalus õppida temalt mehe rolli vahetu matkimise teel ning suhtlemise kaudu, tütrel ei ole isa näol partnerit, kellega suheldes ta võiks õppida naise rolli.
  • kaob üks senine autoriteedi objekt, misläbi muutub pere senine hierarhia. Eriti peres, kus enne oli peamiseks autoriteediks perest lahkunud isa, võivad lapsed lahutuse järgselt olla segaduses, kui nad peavad kuuletuma emale;
  • põlvkondade vahelised piirid võivad muutuda ebamääraseks, kuna laste kasvatamise eest jääb vastutavaks vaid üks vanem, kellel puudub partneri emotsionaalne ja materiaalne toetus. Sageli saab peres, kust isa lahkunud, tema positsiooni vanem poeg. Kujuneb ebaterve olukord, kus pojale pannakse täiskasvanu kohustusi, kuid loomulikult ei ole tal täiskasvanu õigusi. Selline vanema-rollis laps võib saada ka pere vanemast tütrest, kes noorema(te) järele vaadates võib võtta endale ülesande ka neid oma äranägemise järgi karistada. Sellist suhet laste vahel, kus üks karistab teist, ei saa kuidagi pidada terveks;
  • kuna enamasti muutub lahutusega seoses pere sotsiaalne staatus - sissetulekud vähenevad ning elatustase alaneb, siis kannatab ka laste vajaduste rahuldamine ning nende enesehinnang;
  • juhul, kui üks või mõlemad vanemad abielluvad uuesti, kerkivad tüüpilised kasupere ja kasuvanemate probleemid.

Paljud vanemad ei räägi lastele abielusuhete kriisist ja võimalikust (sageli ka juba aset leidnud) lahutusest, kuna nad ei ole isegi päris kindlad asjade edasises käigus või ei oska lastele (eriti väiksematele) olukorda tõlgendada. Väga tüüpiline on, et vanemad ei mõista laste ebakindlust ja ärevust seoses täiskasvanute-vaheliste pingetega ja ei tule selle pealegi, et neil tuleks lastega toimuvast rääkida või neid emotsionaalselt toetada.

Paljudel juhtudel õnnestub vanematel oma lahutuse-perioodi suheteklaarimisi enamasti laste eest varjata. Seda hirmunumad ja abitumad on lapsed juhtudes näiteks öösiti kuulma vanemate tülitsemist. Adekvaatsema seletuse puudumisel nende pingete ja vanemate salatsemise kohta peavad eelkõige nooremad lapsed sageli endid vanematevahelise tüli põhjuseks.

Lisa kommentaar

Kommentaarid