Kuidas liikumisega alustada?

Vähe abi on uusaastalubaduse pärast metsarajale või spordisaali tormamisest, sellist käitumist võib juba algusest peale lugeda kaotatud lahinguks. Püsivate muutuste saavutamiseks vajame tugevat vundamenti, millel ei ole looduse poolt antud erivõimetega mingit pistmist. Eelkõige on tegemist oma mõtlemise muutmisega. Enne treeningusse tormamist peaksime vastama reale küsimustele: miks ma tahan oma keha treenida ja mida ma tahan sellega saavutada? Seejärel tuleb vastata küsimusele, kuidas seda eesmärki saavutada.

Ükskõik, kas olete 20- või 50-aastane, võite alati alustada regulaarse liikumisharrastusega. Alustamiseks ei ole mitte kunagi liiga hilja. Ülekaalulised või kroonilisi haigusi põdevad inimesed peaksid alustama väikeste koormustega ja aeglaseltning järk-järgult aja jooksul kestust, sagedust ja intensiivsust suurendama. Tähtis on , et liiguksite regulaarselt ja oleksite oma tegevuses järjepidev. Katsetage erinevate liikumisviisidega ja leidke endale sobiv meetod ning planeerige oma päevaplaanis selle jaoks aega, siis saab liikumisharrastusest teile meeldiv tegevus ja elustiili osa. Pidage liikumispäevikut, kuhu saate märkida kuupäeva,, tegevuse, ja selle kestuse, võite ka teha märkusi oma enesetunde kohta. See aitab teil hinnata oma progressi ja planeerida ette muudatasi. Samuti on see abiks kui külastate perearsti või juhendajat, kellga teete koostööd.

Regulaarse füüsilise tegevuse eelised
• Aitab püsida paremas vormis ja parandab rühti, mis võib vähendada võimalikke ortopeedilisi terviseprobleeme.
• Parandab ainevahetust ning aitab hoida kehakaalu kontrolli all.
• Hoiab kardiovaskulaarse süsteemi tervena, tugevdab lihaseid ning parandab organismi erksust.
• Parandab ka keskendumisvõimet ja võib tõsta teie jõudlust töö juures.
• Päästab valla endorfiinid, mis aitavad lisada õnnetunnet ja positiivsust ning toetavad üldist heaolutunnet.
• Regulaarne füüsiline aktiivsus päeva jooksul võib anda öösel parema une.
Leia liikumiseks ajend
Niisiis tuleb leida regulaarseks liikumiseks korralik ajend, olgu selleks haigusega võitlemine, haiguse vältimine, kehalise ja vaimse tasakaalu saavutamine või hoopis füüsilise vormi parandamine. Kui oled leidnud eelnenud küsimustele vastused, siis on aeg pöörduda küsimuse juurde, kuidas ja millist meetodit eesmärkide saavutamiseks kasutada.

Liikumismeetodi valik
Meetodite valikul tuleb silmas pidada järgmist:
• Leia õige liikumisvorm, mis viib sind eesmärgini ehk milles suudad saavutada individuaalselt hea enesetunde ja taseme.
• Väldi tegevusi, mis nõuavad liigset lisaorganiseerimist.
• Vali meelepärane tegevus, sest liikumisviis peab pakkuma rahuldust ja peab olema lõbus.
• Vaheldusrikas liikumine aitab hoiduda vigastustest, mis võivad kaasneda ühekülgse valesti planeeritud treeninguga.
• Tee kindlaks, kas seatud eesmärke on võimalik ühildada perekondlike ja muude kohustustega.
• Oma valikuid tehes pea nõu ka mõne selle ala spetsialistiga, kes aitab valida tegevust ja sulle sobiva koormuse, eriti juhul, kui põed juba mõnda kroonilist haigust.
• Arvesta, et kehal on võime teatud koormustega kohaneda. Tegevuse enda või intensiivsuse varieerimisega väldid keha harjumist sama tegevusega ja seega kindlustad arengu jätkumisega.
• Kehalise treeninguga käib käsikäes õige toitumine, vitamiinide ja mineraalide kasutamine. Joo rohkesti vett enne treeningut, selle ajal ja pärast seda.
• Kui järgida kas või mõnda mainitud punktidest, võid tulemustes kindel olla.

Võta liikumiseks piisavalt aega
Sageli vabandame enda passiivsust sellega, et me ei leia regulaarseks liikumisharrastuseks aega. Tõsi on see, et aega tuleb selle jaoks võtta, mitte leida. Planeeri tulemuste saavutamiseks enda jaoks vähemalt 3 korda nädalas 45 minutit. Optimaalseks lahenduseks on siiski 4-5 korda nädalas 20 või 30 minutit. Selles planeerimises võib sulle abiks olla liikumispäeviku pidamine. Kokkuvõttes polegi seda ju palju .Ööpäevas on meile antud tervelt 24 tundi. Sellest tuleb osa jätta une jaoks, mõni tund kulub toidumuredele. Tõsi töö ja perekond nõuavad oma. Kui aga ei leita seejuures pool tundi, et tegeleda kehaliste harjutustega ja selle kaudu anda ajule parim puhkus, siis küll ei saa lugeda tervist kõige suuremaks varaks. Inimesel on ikkagi jäetud õigus ise oma 24 tunni kasutamiseks, mitte allumiseks igapäevaselt aina kasvavatele nõudmistele ja materiaalsetele väärtustele. Kui hooliksime endast ja oma ajast, siis peaks jooksukingade jalga panemine muutuma sama loomulikuks kui igahommikune hammaste pesemine.

Allikas: Tervise Arengu Instituut, www.terviseinfo.ee