Mis on stress? Kuidas stressist jagu saada?

Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele.
Kommentaare: 1

Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Kuidas on võimalik, et kaks inimest võivad kogeda sama sündmust, aga reageerida sellele väga erinevalt? Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime, peavalu, probleemid suhetes teiste inimestega jne. Kui stress koormab, võivad järgneda mitmed haigused või vaevused nagu rahutus/ärevus, depressioon, kõrge vererõhk, südametegevuse häired, seedehäired, psühholoogilised haigused.

Kuidas stressist jagu saada? Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte. Samuti võiks rääkida oma murest mõnele lähedasele. Kui mingil juhul ei saa rääkida sõbra või lähedasega, võiks otsida abi professionaalselt nõustajalt. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada.

Samuti ei ole mõtet püüda kõike ühekorraga ära lahendada. Tuleb võtta aega. Tuleks üle vaadata oma väärtussüsteem ja prioriteedid. Oluline on, et inimene saaks teha rohkem seda, mida ta oma väärtussüsteemide järgi tõesti eelistab. Tervis on samuti väga oluline komponent stressiga tegelemisel. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi.

Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Vaadakem sageli rahutundega tehtud töödele ning jätkem mõneks ajaks kõrvale kõik tegemist ootav. Andkem oma peres ja töökohal sagedamini tunnustust teistele nende poolt tehtu eest, varsti saame selle ise tagasi ning meie kõigi stress on vähenenud.

Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega. Aga on ka lihtsamaid lõõgastumise viise. Töökohal aitab näiteks hetkeks pingest vabaneda poosi vahetus või hetkeks pilgu mujale lülitamine (aknast välja või maalile) või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Samuti tuttava lauluviisi ümisemine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üldse võiks rohkem tegeleda huvialadega ja lubada endale meeldivat.

Looduses viibimine rahustab ja tõstab toonust. Me vabaneme võltsist ja saame olla loomulikud ja ehedad, meil tekib uus suhe ajatu ja igavikulisega. Metsas, aias või pargis saame tagasi meelerahu ja taastub meie hingeline tasakaal.

Allikas: http://www.eelk.ee

 

Lisa kommentaar

Kommentaarid

Alkeemik
2011-11-18 10:52:52
Milline on kasutuskõlblik süntees stressiga toimetulekul ?
Olemasolev teabevara on kulunud ja puudulik.sest keha ja teadvus, eluvältus, kohanemine ja individuaalsus on anatoomia, füsioloogia, psühholoogia, metafüüsika, hügieeni, arstiteaduse, kasvatuse, religiooni ja sotsioloogia spetsialistidele hästi tuntud.Puudulik seetõttu, et tuleb valida loendamatu hulga faktide hulgast. Ja valik on paratamatult mõneti meelevaldne. Piirdutakse sellega, mis paistab kõige tähtsam. Süntees peaks olema lühike ja ainsal pilgul mõistetav.Inimene suudab mahutada ainult teatud arv detaile, et olla kasutatav. Portree sarnasus oleneb detailide valikust.mitte nende arvust. Selline tunnetus ei pretendeeri lõplikule kehtivusele või eksimatusele. Ta on empiiriline, ligikaudne, tavaline ja mittetäielik.
Ja valiku teeb iga inimene ise ja ainult ise.
Kõik kommentaarid