Muusika paneb aju särama

Allikas: http://teadus.err.ee
Meeldiva muusika kuulamisel on organismile sarnane mõju, kui maitsva toidu söömisel või paaritumisel – ajus vallandub naudingut pakkuv virgasaine, mis stimuleerib tegevust jätkama.
Meeldiv muusika mõjub hästi

Värske töö näitab, et dopamiini vallandamisega tihedalt seotud ajuosa akiivsuse põhjal on võimalik uue muusika kuulamisel ennustada, kui palju katsealune selle ostmise eest nõus maksma on.

Muusika meeliköitvad omadused ning selle mõju ajule on juba pikalt evolutsioonibiolooge hämmastanud. Erinevalt toidu hankimisest või soo jätkamisest ei näi sellel olevat mingit otsest väärtust, mis motiveeriks keha ellujäämise kindlustamiseks muusika kuulamist otseselt soodustama. Ometigi näitas ka uue uurimuse autori Valorie Salimpoori töö mõni aasta tagasi, et lemmiklugude kuulamisel ujutati katsealuste ajud dopamiiniga üle. Hüpoteesi tõestati positron-emissioon tomograafiaga.

Samuti tehti toona kindlaks, et virgasaine vallandus nii 15 sekundit enne loo haripunkti kui ka haripunkti ajal. Seda nii liigutuste ja emotsioonidega seotud ventraalses juttkehas, mis inimestel teiste loomadega sarnane on, kui ka haripunkti ootuse ajal kõrgemas mõttetegevuses osalevas dorsaalses juttkehas. Tulemustest motiveerituna otsustas Salimpoor eksperimenti laiendada.

Uues töös kasutas ta seekord reaalajas katsealuste ajutegevuse jälgimiseks funktsionaalset magnetresonantstomograafiat. Esmalt palus ta uurimuses osalejatel täita põhjaliku küsimustiku muusika kohta, mida nad oma varasema elu jooksul ostnud on, lisades sinna ka üldisemad eelistused. Järgmiseks komplekteeris Salimpoor 19 sarnaste eelistustega katsealuste jaoks 60 uudse loo esimesest 30 sekundist koosneva helilõigu. Muusikat kuulates pidid nad otsustama, kui palju oma raha oleksid nad valmis parasjagu kuulatava loo ostmiseks kulutama, hinnad ulatusid kuni kahe dollarini.

Sarnaselt eelnevalt tehtud eksperimendile lõi loikvele teiste naudingut pakkuvate tegevuste korral dopamiini vallandumist kontrolliv naalduv tuum. Viimase aktiivsuse põhjal oli võimalik ennustada, kui palju raha olid katsealused nõus kulutama. Kuid samas aktiveerusid ka ühendused, mis seovad seda teiste ajuosadega. Nii mängisid lõplikus otsuses muuhulgas rolli nii emotsioonidega seotud mandeltuum, õppimise ja mäluga seostatav hipokampus, otsuste langetamisega seotud ventromediaalne prefrontaalne ajukoor ning eelnevalt kuuldud muusikapalade malle talletav temporaalsagar.

Näib, et naalduv tuum integreerib potentsiaalse naudingu suuruse ennustamiseks mitut erinevat tüüpi informatsiooni. Seeläbi sõltub aju reaktsioon erinevat sorti muusikale rangelt eelnenud kogemustest.

Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: http://teadus.err.ee

Lisa kommentaar

Kommentaarid