Naat, võilill ja nõges – kolm kasulikku umbrohtu

Allikas: www.tarbija24.ee
Umbrohuks peetavad naat ja võilill puhastavad suurepäraselt organismi ja soodustavad seedimist, raua- ja C-vitamiinirohke kõrvenõges aitab hästi väsimuse vastu.
Võilill puhastab maksa jääkainetest, reguleerib vere kolesteroolisisaldust ja aitab alandada vere suhkrutaset

Ravimtaimede tutvustaja Mall Värva sõnul eemaldab naat organismist vett, kiirendab ainevahetust ja parandab seedimist, kroonilisi liigesehaigusi põdevad inimesed võiksid endale teha naaditeed. Mida noorem taim, seda maitsvam ta on – eeskätt tasubki korjata väikseid ja alles lahti minevaid lehti.

Kuna ka võilill kiirendab ainevahetust ja soodustab seedimist, on see taimetarga sõnul väga kasulik näiteks neile, kel probleeme kaaluga. Lisaks puhastab võilill maksa jääkainetest, reguleerib vere kolesteroolisisaldust ja aitab alandada vere suhkrutaset.

Kasulik võililletõmmis

Värva soovitab kangeid rohte, nagu vererõhu- või põletikuravimeid tarvitavatel inimestel juua võililletõmmist.

Tõmmise tegemiseks tuleb võtta peotäis noori võililletaimi koos nelja-viiesentimeetrise juurejupiga (võililled saab edukalt noaga maast välja urgitseda kas või tallamata jäänud aianurgast), pesta voolava vee all puhtaks, hakkida õhtul kolme-neljasentimeetristeks juppideks, panna potti ja valada peale liiter külma vett. Seejärel lasta tõmmata hommikuni.

"Hommikul kergelt soojendada, kuni vesi kohisema hakkab, siis veel paar minutit lasta tõmmata ja päeva jook ongi valmis," kirjeldab Värva.

Taimetarga sõnul sõltub tõmmise kogus iga inimese enesetundest.

"Võilille võib pikalt juua, aga kui kaua – see on individuaalne. Kellel ei ole näidustusi, võib lihtsalt organismi puhastamiseks teha kevadel paarinädalase kuuri," rääkib ta. "Samamoodi võib süüa võilillelehti. Kui salati sisse panna, ei riku noored võilillelehed salatit oma mõru maitsega."

Võilillel säilitatakse tavaliselt noori juuri – neid kuivatatakse. "Pärast kuivamist on juurtel mõru maitse täiesti kadunud ja meenutavad pigem koorekommi. Neist saab ka vesitõmmist teha," selgitab taimetark.

"Kui süüa ühte taime või vilja tema kõige paremal kasutamise ajal, on organism nii tark, et oskab ladestada järgmise korrani paraja jao. Kui me ka ei usu seda, et organism salvestab selle järgmise aastani, siis ikkagi on kindel, et hetkel kui taim on kõige tugevam, on teda kõige õigem kasutada," rääkib ta.

Peotäis rohelist omletti

Värva sõnul pole vaja umbrohulaadsete taimede söömiseks spetsiaalseid juhiseid otsida või kokaraamatuid sirvida. "Kui sa kindlalt tead, et näiteks naat või muu selline ei ole mürgine, panegi neid sinna, kuhu sinu enda sisetunne ütleb," lausus ta.

Naine kirjeldab, et hommikuti omletti tehes korjab ta põõsa alt korraliku peotäie rohelist ning hakib selle söögi peale ning keegi ei tuvastagi pärast, mis seal täpselt sees. Samamoodi suppide ja hautiste puhul.

"Aga peaks meeles pidama, et neid ei panda hautisse või suppi keetmise ajal, vaid juba tulelt ära võttes kõige lõpus, muidu ei ole kasu," lisab ta.

Nõges värskelt ja kuivatatult

Nõgest tuleks korjata enne õitsema hakkamist – praegu, mil taim on tugevas kasvujõus, on selleks väga õige aeg. Sisaldades palju rauda, aitab nõges hästi kevadväsimuse vastu.

Ent nõgesega ei tohiks liialdada. "Kellel on vereprobleemid, need peaks üldse näpud eemale hoidma – see paksendab verd," hoiatab Värva. "Aga kevadväsimuse vastu ja esimeseks energiaks on nõges päris hea."

Nõgese kõige klassikalisem toime on verd puhastav, taimes on palju vitamiine ja mineraale. Samuti viib nõges organismist välja liigse vedeliku ja soolad, alandab vere suhkrusisaldust ja tõkestab verejooksu. Nõgest võib küpsetistesse, suppidesse ja salatitesse panna suve läbi. Säilitamiseks kuivatatakse nõgese lehti.

Värva selgitab, et üks taim, mida võiks praegu kindlasti süüa, ent mida tavapäraselt korjatakse alles juulikuus tema õitsemise ajal, on põdrakanep.

Põdrakanep teeb tugevaks

Viimane on asjatundja sõnul just seetõttu väga tänuväärne, et tugevdab üldiselt inimese immuunsüsteemi, omamata väga tugevat spetsiifilist ravitoimet.

"Kevadel enne varre puitumist on tal väga mahlane ja omamoodi eriliselt peen maitse," kirjeldab Värva ja lisab, et mida vanemaks taim saab, seda vähem tema alumine ots süüa kõlbab.

Põdrakanepil säilitatakse ja kuivatatakse enamasti õisi. Õisikuid kogutakse õitsemise alguses koos pika õievarre ja mõne noore lehega. Taime tuleks korjata siis, kui seemnised ei ole õisiku alumisse otsa veel tekkinud.

Umbrohusalatit saab Värva sõnul teha suvi läbi, aga praegu paneks ta täitematerjaliks sisse kõige rohkem põdrakanepit. Sinna juurde võilille, teelehte, kortslehte, paar nurmenukulehte, naati ja paar lehekest maajalga.

"Põhimõtteliselt võib kõike panna, mis ei ole mürgine ja mida kätte saab. Oluline on, et taimed oleksid korjatud puhtast keskkonnast. Salatisse peab panema ka midagi head – näiteks kurki. Sinna võib panna ka redist – kes kasvatab ise redist, võib sinna julgelt hakkida ka redisepealseid. Kui midagi muud võtta ei ole, võib näiteks riivida paar keedetud peeti, variante on palju," soovitab Värva.

Maitsev umbrohusalat

Lisaks võib peenralt juurde hakkida paar karulaugulehte, kindlasti murulauku, talisibulat või ka värskeid taliküüslaugulehti. Salatikastmesse paneb naine tilgakese marinaadivedelikku (näiteks hapukurkide pealt, aga võib vabalt ka muud kasutada), lisaks külmpressiõli ja pisut ürdisoola.

"See on väga maitsev! Aga esialgu, kui ei ole midagi sellist söönud, siis Lääne-Eestis öeldakse selle kohta, et väga äkiline võib olla – see võib kõhu lahti teha," hoiatab Värva, et alguses võiks sellise salati puhul piirduda paari lusikatäiega.

Allikas: www.tarbija24.ee

Lisa kommentaar

Kommentaarid