Prügi sorteerimise juhend
Miks prügi sorteerida?
Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse.
NB! Pannes pakendid prügikasti, maksad topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud!
Prügiveo reeglid
Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Prügikonteinereid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud konteinerite ületäitumine ning haisu ja kahjurite teke. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb tiheasustusalal konteinerit tühjendada vähemalt üks kord kuus. Seetõttu tuleks valida sobiva suurusega konteiner (eramajade puhul on lubatud kasutada jäätmekotti), mis vastaks tekkivate jäätmete hulgale.
Kuidas prügi sorteerida?
Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna:
• Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid;
• Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid;
• Ümbrikud, kaanteta raamatud;
• Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid.
Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna:
• Määrdunud või vettinud paberit ja pappi;
• Majapidamispaberit;
• Kasutatud pabernõusid;
• Kartongist joogipakendeid, kilet;
• Foolium- ja kopeerpaberit.
NB! Konteiner vanapaberi ja pappi jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 5 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25 kg nädalas. Vähema kui 5 korteriga elamutes ja eramajades tuleks vanapaber viia jäätmejaama.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:
• Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed.
• Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid.
• Toataimed ja lõikelilled.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:
• Toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid.
• Vedelikke.
• Suuri konte.
• Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid.
NB! Konteiner biolagunevate jäätmete jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 10 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25 kg nädalas.
Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas.
Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia kompostimisväljakule (Rahumäe tee 5a).
Pakendikonteinerisse tuleb panna:
• Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, šampoonipudelid); plastnõud ka karbid; kilekotid ja pakkekile; muud puhtad plastpakendid.
• Klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid.
• Metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid, muud puhtad metallpakendid.
• Joogikartong: Puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid.
Pakendikonteinerisse ei tohi panna:
• Toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia), aerosoolpakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne.
NB! Tallinna linnas on ca 300 avalikku pakendikonteinerit, kuhu pakendijäätmeid saab panna tasuta. Kui paned pakendijäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, siis maksad nende käitlemise eest topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud. Pakendikonteinerite asukoha leiad siit!
Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia:
• jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale (kuni 20 liitrit)
• värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis (kuni 10 liitrit)
• elavhõbedalambid (kuni 10 tükki)
• aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed (kuni 2 kg korraga)
• kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed (kuni 10 liitrit)
• elavhõbekraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldavaid jäätmed (kuni 2 kg korraga)
• patareid ja akud (piiramatus koguses)
NB! Ohtlikke jäätmeid saab viia ka jäätmejaamadesse ning Lukoili tanklatesse. Kasutuskõlbmatute patareide jaoks on Tallinna linnas 155 kasutuskõlbmatute patareide kogumiskasti. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide, Lukoili tanklate ja kasutuskõlbmatute patareide kogumiskastide asukohad saate teada Tallinna abitelefonilt 1345 või siit
Kasutatud kodutehnika kogumispunkti tuleb viia:
• vana või kasutuskõlbmatu olmeelektroonika ja kodutehnika, nt külmik, pesumasin, televiisor, elektripliit, mikser, triikraud, föön, raadio jne.
NB! Mittekomplektseid külmikuid võetakse vastu ainult tasu eest - 150 EEK/tk. Kasutatud kodutehnika kogumispunktide lahtiolekuajad ja asukohad saate teada Tallinna abitelefonilt 1345 või siit!
Jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu:
• töötlemata puitu, vanametalli, plaste, suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid (kivid, betoon, etc), paberit ja pappi, kasutuskõlblikku vanamööblit, autorehve (kuni 8 rehvi korraga), elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid), pakendeid, lehtklaasi, koduseid ohtlike jäätmeid.
Jäätmejaamad asuvad:
Artelli 15, teenindab AS Veolia Keskkonnateenused ( tel.1919)
Paljassaare põik 9a, teenindab OÜ Kesto (tel. 6395222)
Suur-Sõjamäe 31a, teenindab AS Ragn-Sells (tel. 15155)
Raba 40 (Pääsküla prügila territoorium), teenindab AS Veolia Keskkonnateenused ( tel.1919)
Paljassaare ja Suur-Sõjamäe jäätmejaamad on avatud K, N, R 14.00 - 19.00, L,P 10.00 - 15.00. Artelli jäätmejaam on avatud K, N, R 14.00 - 19.00, L 10.00 - 15.00. Pääsküla jäätmejaam on avatud E, R 14.00-19.00, K, L, P 10.00-15.00. Kõik jäätmejaamad on suletud riigipühadel ja pühade-eelsetel tööpäevadel.
Mittekomplektseid külmikuid võetakse vastu ainult tasu eest.
Allikas: http://www.tallinn.ee/est/prygihunt/
Lisa kommentaar