Soovitusi muutuval ajal stressiga võitlemiseks III osa

Kolmas ja ühtlasi viimane osa praktilistest nõuannetest, mis aitavad paremini toime tulla siis, kui elus on pingelised ja stressirohked perioodid.

10. Vähenda oleviku võrdlemist minevikuga.

Pärast kriisi või suurt muutust on meie jaoks üks raskemaid asju lõpetada endise elu võrdlemine praegusega. See on täiesti tavaline ja mõistetav. Kaotusest taastumisele kuluv aeg on kõigil erinev ja aega ei saa tagant sundida, sest südamevalu ravimine ei allu graafikutele ja plaanidele. Siiski suudame kõik lõpuks ikkagi stabiilsuse taastada ja eluga edasi minna.

Ka mul on sellega kogemusi olnud. Ühe oma möödunud isikliku kriisi ajal mõistsin ma viimaks, et eluga edasi liikumiseks oli tarvis oma mõtted ja tunded ümber suunata juhtunud sündmustelt, mida ma enam muuta ei saanud, et saavutada rahu olevikus ja parema tuleviku poole püüelda.

Kui olin läbinud piisava leinaperioodi, hakkasin mõistma, et hoidsin nõnda alal sügavat valu ja depressiooni, sest võrdlesin olevikku pidevalt olnuga. Sageli sosistas mulle südamehääl: "Kui võrdled alalõpmata oma praegust elu sellega, mis minevikus oli, siis ei tõuse sellest sulle mingit kasu. On aeg kasutada oma energiat selleks, et minna edasi oma elu ja kohustustega." See oli esialgu raske, aga enda vastu aus olles teadsin ma, et see oli tähtis samm vähendamaks emotsionaalset valu ja pagasit, mis minevikus kinni olemisega kaasneb.

Allpool on kirjeldatud harjutust, mis mind sealjuures aitas. Tavaliselt on sellest kõige rohkem kasu pärast viha, leina või meeleheite esimest etappi. Keegi ei ootagi meilt, et suudaksime sel ajal olevikku minevikuga mitte võrrelda. Säärane võrdlus ongi selle etapi osa. Leia endale ise sobiv aeg, mingu selleks kaua tahes. Mõned inimesed ei koge sama palju kaotus- ja hingevalu või meeleheidet, sest nende olukord on teine. Nende jaoks võib esimene etapp olla palju lühem, seega võivad nad otsustada seda harjutust kasutada juba varem oma taastusprotsessi käigus.

Soovitatud harjutus:

Ole enda vastu kaastundlik ja kannatlik ning püüa tõsimeeli südamest pühenduda selliste mõtete ja tunnete äratundmisele, mis olevikku minevikuga võrdlevad. Kui teadvustad neid korduvaid mõtteid ja tajud oma energia kadumist, siis mõista ka seda, et nende mõtete ja tunnete kogemine on tavaline. Tea ka seda, et selline pidev võrdlemine võib su vaimu kurnata ja maha suruda, kuid sa vajadki sel ajal just tugevat vaimu, et taas stabiilsus saavutada ja edasi liikuda.

Seejärel vali pingutamata ja jõudu kasutamata keskendumise punktiks midagi sellist, mis ei põhjusta sulle nii palju valu ja energiakulu. Võid harjutada keskendumise suunamist mõnele teisele teemale või muuta oma hetketegemisi, kui olukord seda lubab. Võid ka asendada negatiivsed mõtted tänutundega kellegi vastu, kellest sa praegu hoolid. See on muidugi kohati lihtsam kui teistel aegadel.

Harjutamise abiga võid sa ära tunda sellised mõtted ja tunded ning seejärel suunata oma keskendumine millelegi, mis sind ei masenda ega depressiooni esile kutsu. Kui teed seda ka südame, mitte ainult mõistusega, siis sa muudadki oma tundeid, mitte ei suru neid alla.

Me kõik võime edukalt oma südamerahu taastada, aga peame selles mängima aktiivset rolli. Enda emotsioonide ohjamine on selle protsessi tähtis osa. Ma ei ütlegi, et peaksid jäädavalt loobuma kõigist mõtetest ja tunnetest oma mineviku kohta. Sinu enda südamehääl teeb vahet sellel, kas oled sattunud masendavate mõtete kordamise küüsi või lihtsalt meenutad minevikku hindavalt.

Võime selle harjutuse abil säästa palju energiat ja sellest võib tõusta eriti suur kasu depressiooni osalisel ärahoidmisel või valu leevendamisel, mis emotsionaalse tagasilöögiga kaasneb. Enese vastu kaastunde ja kannatlikkuse ilmutamise teel suudad sa keeruliste aegade raskustest pääseda, eriti kui saavutad ühenduse selle jõuga, mis kaasneb tõelise edasipüüdlusega. Minevikus püüdsin ma samuti eluga edasi minna, aga edutult, kuni sain selgeks, et üritasin seda teha peamiselt mõistuse, mitte südame jõuga. Kui lähened olukorrale alandlikkuse ja siira hoolitsusega, siis äratab see sinu südamejõu, mis omakorda kiirendab su taastumist ja tasakaalu jõudmist.

11. Hirmu vähendamine.

Hirm on ebakindlal ja raskel ajal levinud reaktsioon. Hirmu suurendab omakorda see, kui võimendame ise seda põhjust, mis meile hirmu tekitab. Kuidas olekski võimalik, et pärast majanduskriisi põhjustatud šokilainet ei tekiks miljonites inimestes hirm ja ebakindlus tuleviku pärast? Ka praegu tekitavad meis tihti segadust vastastikused arvamused telekast nähtud uudistesaadetes ja internetis. On mõistetav, kui sinu suhtumist käimasoleva kriisi vastu iseloomustavad ebakindlusest tingitud hirm ja usalduse puudumine. Kui ebakindlus varjutab kõik need osad meis, kus end vanasti turvaliselt tundsime, saab hoogu hirm, mis meid endasse haarab meid otsekui kaitstes. Hirmust võib meile hoiatusena olla kasu olukordades, mis vajavad kiiret tegutsemist.

Pikaleveninud hirmutunne, mida on võimendanud ümbritsev draama, kutsub aga lõpuks esile kahjuliku reaktsiooni hormooni- ja immuunsüsteemidelt, mis meie tervise ohtu seab. Me tekitame tihti ülemäära palju hirmu, kuigi paljude olukordade puhul piisaks vaid praktilisest ettevaatusest. Hirmu ja ettevaatust võib küll pidada samaks asjaks, aga nendevaheline erinevus võib tugevalt mõjutada seda, mis hormoonid sinu kehas valla pääsevad. Pikaleveninud hirm vabastab hormoone, mis on kehale kahjulikud.

Pärast esimest kriisiaegset šoki, viha ja esialgse hirmu etappi on kasulik püüda hirmuseisundit asendada tasakaaluka ettevaatusega, ükskõik kui palju aega selleks ka ei läheks. Need kaks seisundit mõjutavad sind vaimselt ja emotsionaalselt väga erinevalt. Pidev hirm surub alla su vaimu ja tuimastab su südamesideme sinu enda, su pere ja teiste vahel. See tõkestab ka lootust ja vähendab sind ümbritsevate lähedaste indu. Hirmuseisundis elamine hoiab sind kütkes ja võib lõpuks ära kaotada sinu taiplikkuse ja tunnetusvõime, mida sa raskel ajal kindlasti vajad. Tasakaaluka ettevaatuse suhtumisega elamine on teistsugune: ettevaatuse suhtumine on kaitsev, aga lubab sul ka tasakaalukuse säilitada.

Harjutuste abil võib lõpuks kaotada osa oma hirmutundest ja asendada selle tasakaaluka ettevaatuse ja mõistlikkusega. Ma mõistan väga hästi, et on raske mitte kogeda pidevaid hirmupuhanguid, kui elu on meie ümber kokku varisemas, sõltumata sellest, millist emotsionaalse toimetuleku meetodit me kasutame. Vahel tekib meis olude sunnil hirm, mida polegi võimalik kohe kaotada. Järgnevalt kirjeldan paari soovitust, mis aitasid minul isiklikku kriisi läbi elada. Tüdinesin ajapikku hirmu all vaevlemisest ja otsustasin midagi selles suhtes ette võtta. Kasuta järgnevaid soovitusi igal võimalusel ja ära enda vastu liiga karm ole, kui tunned kohati, et sind ei saada edu.

Need harjutused on aidanud paljudel inimestel alustada hirmu vähendamist ja selle asendamist kasulikuma mõttelaadiga.

Harjutus 1:

Endaga ausalt rääkimine võib aidata asendada hirmutunnet positiivsema suhtumisega. Näiteks võid endale öelda järgnevat:

"Ma mõistan, miks ma elan hirmu ja ärevuse käes vaeveldes, aga see kulutab palju energiat, ohustab mu tervist ja segab selgete otsuste tegemist."
"Ma olen tüdinenud hirmu pilli järgi tantsimisest ja olen valmis valima suhtumise, mis on parem mu närvisüsteemile, mu tervisele ja mind ümbritsevatele inimestele."
"Ma saan aru, et hirm on lämmatanud mu vaimu ja mu hea otsustusvõime. Mu pidev hirmutunne pole muutnud midagi paremuse poole, nii et mul pole midagi kaotada, kui edasipüüdlemisel uut suhtumist katsetan."
"Ma ei arvagi, et suudan kõik oma hirmud ja mured üleöö kõrvaldada, aga ma pühendun nüüd vähemalt hirmu vähendamisele ja püüan saavutada tasakaalukamat suhtumist praktilise ettevaatuse ja mõistlikkuse saavutamiseks, kus vähegi võimalik."
"Ma taipan, et kõige vähimadki edusammud võivad aidata vabastada mu meeli, tundeid ja vaimu ning elus edasi minna asjadega, mida tuleb tingimata teha, ja sealjuures end paremini tunda. Ma vähendan hirme omas tempos ja suhtun selle käigus enda vastu mõistvalt."

Kui neid mõtteid igapäevaselt mõnda aega korrata, aitab see sul hirmutunnet aegamisi asendada tasakaalukama ettevaatuse ja mõistlikkuse tunnetega. Selle uuesti lugemine aitab neid mõtteid ka su emotsionaalses loomuses kinnistada, mis muudab lihtsamaks pühendumise ja edasimineku.

Harjutus 2:

Istu vaikselt ja tuleta südamest endale meelde, et stressi on juba niigi piisavalt, ilma et peaksid sellele lisaks turjal veel ka hirmu kandma. Hinga vaikselt läbi oma südame ja kujutle, et saavutad hingamisega julgust ja jõudu väljendava suhtumise, mis aitab sul eesmärke saavutada ilma hirmule järele andmata. Kui teed seda siira suhtumisega, siis aitab see sul hirmu tähtsust vähendada. Korda seda harjutust paar minutit iga päev ja iga kord, kui tunnet tugevat hirmutungi. See kõik võib muutustele kaasa aidata.

Ma mõistan seda haaret, millesse hirm meid võib võtta, ja olen seda ka ise kogenud. Püüa sammhaaval harjutuste abil igal võimalusel hirmu tähtsust vähendada. Ära ole enda vastu karm. Pole midagi, kui sa ei suuda täielikult tõrjuda kogu hirmu või ärevust, mis sinus pead tõstab. Saa aru sellest, et vähimgi edusamm loeb – see julgustab uutele edusammudele.

12. Suhtle oma perekonnaga.

Kasulik on hoida avatud suhtlemist meie pere ja lähedaste sõprade ringis selle stressi teemal, mida kõik parajasti kogevad. On tähtis, et pereliikmed ei suru alla stressi ega hoia tundeid endas, sest see teeb ainult asjad hullemaks. Korraldage asjad nii, et saaksite üksteisesse suhtuda mõistvamalt ja leebemalt; kui keegi käitub vahepeal ärritunult või teravalt, ärge seda isiklikult võtke. Eriti tuleb seda selgitada lastele, sest tavaliselt ei mõista nad täielikult, mida täiskasvanud tunnevad. On tähtis laste juures võimalikult positiivset suhtumist hoida ja neile kinnitada, et kuigi ajad on praegu rasked, leiame ajapikku lahenduse.

13. Ära ennast süüdista.

Enda süüdistamine kriisi tagajärgede pärast ei too mingit kasu ja ainult suurendab stressi. Pole abi pidevalt endamisi mõtlemisest võimalikele asjadele, mida oleksid võinud olukorra ärahoidmiseks teha. Ettenägematud sündmused ja muutused tabavad kõiki ootamatult, nii et ära ole enda vastu karm. Eluga jätkamine on kergem ilma emotsionaalse pagasi ja süütunde kandmiseta teemal, mida oleksid võinud teha või pidanud tegema.

14. Kirjuta endale südamest kiri.

(See kiri olgu tunnustuseks selle seisu kohta, kus sa praegu oled, ja kinnitagu seejärel su pühendumust eluga edasi minna.)

Võid kasutada järgnevat kirja eeskujuna, sisestades sobivatesse kohtadesse muudatusi sõltuvalt sinu olukorrast.

(Kõnele endaga südamest, kui sa seda kirja kirjutad.)

"Minu stressil, vihal ja valul on head põhjused. Kas on kedagi, kes minu olukorras sama ei tunneks? Ma olen teadlik oma kasvavast isiklikust stressist, mille on põhjustanud ärevus elutähtsate otsuste tegemise pärast nii enda kui ka mu pere eest. Mul on raske öösiti magada ja kui saangi pisut und, ei ole see piisav mu energia taastamiseks. Mul on alatasa üha korduvad mõtted lootusetust tulevikust. Kardan oma töökoha, hüpoteegi maksmise, pensionifondi ja kõige muu pärast. (Koosta ise nimekiri oma olukorrale vastavalt.)

Ma tean, et kui ma seda stressi maandama ei hakka, võib see mu tervist halvendada, olenemata mu muretsemise põhjustest, olgu need nii head kui tahes. Ma pole seetõttu halb inimene, et neid tundeid pikka aega kogenud olen. Ma vajasingi natuke aega viha, leina ja meeleheite tundmiseks, sest see aitas mul valla päästa osa mu valust, kuigi mitte tervenisti. Nüüd hakkan ma aga mõistma, et minu tervise, perekonna ja tuleviku nimel on aeg taas härjal sarvist haarata ja eluga edasi minna. Ka siis, kui ma ei suuda veel täielikult minema pühkida ärevustunnet tuleviku pärast, mõistan ma, et ka väikeste sammude abil on võimalik ajapikku ka suure toa teise otsa jõuda.

Minevikus on olnud aegu, mil olen kaotanud ühenduse oma sügavama jõuga ning pidanud end raskete läbielamiste järel kokku võtma ja eluga edasi minema. Võin seda ka uuesti korrata. Harjutan kõigi nende põrumiste lahtilaskmist, mida ma muuta ei saa, ja pühendan end muutustele, mis teevad oleviku ja tuleviku paremaks. Ootan pikisilmi ka teiste aitamist, et nemadki raskustest üle saaksid, ja olen ise avatum teiste abile.

Teen harjutusi iga päev, kuulan oma südamehääle tunnet oma sammude tajumiseks, tehes samal ajal kindlaks, et liigutan ka jalgu, kui on aeg edasi astuda. Nüüd saan ma hakkama sellega, mida teha tuleb. Mul oli tarvis ainult jõuda sügavale oma südamesse, et leida taas ühendus oma seesmise jõuga ja saada asjast selge ülevaade. Nüüd olen tagasi sadulas."

(PS – Ütle südame kaudu oma mõistusele, et see liituks sinuga elu ümberpööramisel. Kui su mõistus vahepeal tõrgub ja vastu hakkab, siis tea, et kui su südame pühendumus on piisavalt tugev, siis hüppab ka mõistus lõpuks sinuga ühte paati.)

Lõpetuseks ütlen, et majanduskriisi esimesed šokilained on alles vaibumas. Pidevalt korduvad ka uued stressilained iga teatega suurest koondamisest, mõne suurfirma pankrotistumisest, tagatiste äravõtmisest laenu katteks ja kõige muu sellise tõttu. Võime ise neid stressilained tõrjuda, kui töötame koos ja ilmutame üksteise vastu rohkem kaastunnet. Kui meie süda taas avaneb, suurendab see alati ka loominguliste lahenduste leidmist nii isiklikul kui ka kollektiivsel tasandil.

See artikkel ei ole mõeldud kõikehõlmava juhendina praeguse aja stressiga toimetulekuks. Kohaliku kogukonna ja interneti kaudu on võimalik leida palju rohkem allikaid, mis võivad pakkuda asjakohast teavet ja abi. Tähtis on leida miski, mis sind ennast aitab, ja sellele pühenduda.

Kui mõni osa sellest artiklist on sulle mingil moel abiks, võiksid selle koha ära märkida, et seda hiljem lihtsam leida oleks. Stressirohkel ajal millegi kasuliku lugemine parandab initsiatiivi ja enesekindlust. Ära alahinda oma võimet seesmist jõudu ära kasutada ja emotsioone alal hoida, kui oled sellele südamega pühendunud. Natuke harjutuste kordamist on väike hind, et luua ühendus endas peituva hoolitseva jõuga.

Tea, et sellel muutuval ajal on sinuga sarnases olukorras tuhandeid inimesi. Koos võime aga ületada need raskused ja aidata luua maailma, mis on kõigi jaoks ausam ja tasakaalukam.

Loe ka I osa: http://alkeemia.ee/artiklid/Soovitusi-muutuval-ajal-stressiga-voitlemiseks/l-26/c-869/

Loe ka II osa: http://alkeemia.ee/artiklid/Soovitusi-muutuval-ajal-stressiga-voitlemiseks-II-osa/l-26/c-877/

Autor: Doc Childre, HeartMath’i asutaja
Tõlkinud: Joonas Orav
Allikas: välisajakirjandus

Lisa kommentaar

Kommentaarid