Miks selline raske pealkiri, küsite? Puhas tõlgendamise küsimus. Mingil imelikul põhjusel on surma käsitlemine meie kultuuriruumis suur tabu. Vaatamata tõsiasjale, et enamik meist siiski varem või hiljem sellest kehastusest lahkub.

Pilgrim kirjastuselt ilmub jaanuari lõpus tõsielulistel sündmustel põhinev raamat "Minu imelise tervenemise lugu", kus Anita Moorjani jutustab avameelselt sellest, mida ta vähki põdedes õppis oma haiguse, tervenemise, hirmude, armastuse ja igas inimeses leiduva võrratu olevuse kohta.

TEISIPÄEVAL, 7. jaanuaril kell 18 Von Krahlis toimub järjekordne Alkeemia Akadeemia, kus saavad sõna neurokirurg EBEN ALEXANDER ja psühholoog MARINA PAULA EBERTH.

Tänapäeval, kus elu ja selle õnnehetkedel on suurimaks väärtuseks maapealne eksistents, kiputakse jätma surm ikkagi teisejärguliseks või hoopis kardetakse seda kui midagi väga võõrast ja hirmsaimat, mis üldse saab juhtuda.

Alkeemia jätkab lõikude avaldamist dr. Eben Alexanderi peatselt eesti keeles ilmuvast autobigraafilisest raamatust "Tõendid taeva olemasolu kohta", kus Ameerika neurokirurg jagab oma kogemust teekonnast teispoolsusesse.

Alkeemia avaldab lõike dr. Eben Alexanderi peatselt eesti keeles ilmuvast autobigraafilisest raamatust "Tõendid taeva olemasolu kohta", kus Ameerika neurokirurg jagab oma kogemust teekonnast teispoolsusesse.

Seitsmepäevasesse koomasse langenud Ameerika neurokirurg koges enda sõnul seda, mida ta ei olnud kunagi võimalikuks pidanud - elu pärast surma. Arsti sõnul kavatseb ta oma ülejäänud elu veeta uurides teadvuse tõelist loomust ning selgitada teistele, et me oleme enamat kui meie füüsilised ajud.

Tuntud kirjanik Paulo Coelho arutleb oma kolumnis küsimuse üle, mis on aeg ja mitut elu me elame.

Novembrikuu on hingedekuu ning maailmas on palju erinevaid ja omapäraseid kombeid, kuidas surnuid meeles peetakse ja austatakse.

Surm oli kurb ja paratamatu sündmus ning ajendas otsima mitmesuguseid surmaendeid. Üldine oli uskumus, et kuuldud koputused ja kolistamised ennustasid surma. Loomulikuks suremise ajaks peeti kas kevadet, kui puud lehte lähevad, või sügist, kui lehed langevad. Siis lahkunud hingedel pidi edasine tee olema kergem. Kõige parem oli surra päeval ja ilusa ilmaga. Tuisu ja tormiga surid kurjad inimesed ja nõiad. Suremise kergendamiseks oli mitmesuguseid võtteid. Vana tava oli avada selleks uks või aken. Üldine, kristlikust maailmavaatest mõjutatud arvamus oli, et kergelt sureb see, kes oma salajased asjad ja varjatud patud üles tunnistab ja andeks palub.

Igaühel on alati kasulik olla tuttav sellega, kuidas surm tuleb. Kui me tunneme suremise eri etappe, siis teame, et kõik kummaline ja võõras mida me selle käigus kogeme on osa loomulikust protsessist.

1991. aastal elas USAs Atlantas elav Pam Reynolds läbi surmalähedase kogemuse. Tal opereeriti ajuaneurüsmi ning selleks pidid arstid tema ajust kogu vere eemaldama. Sisuliselt hoidsid arstid teda 45 minutit ajusurmas.

Lähenedes surmale eksistentsiaalse külje pealt, püüame vältida Lääne tsivilisatsiooni ratsionalistlikku orientatsiooni, mis samastab inimese tema mõtlemisega. Inimolemine sisaldab lisaks rõõme ja kannatusi ning palju muud isikupärast.