Suurema omafinantseeringu olemasolu teenib laenaja huve

Allikas: www.minuraha.ee
Kui kaalud eluasemelaenu võtmist, tasub teada, et sissemakseks nõutav omafinantseeringu suurus on pankadel väga erinev. Mida rohkem saad ise sisse maksta, seda vähem pead laenu võtma ja nii maksad pangale kokkuvõttes vähem intressi.

Omafinantseering ehk raha, mis sul kodu ostmiseks endal peab olema, on mõnes pangas alates 10-15% ostetava vara turuväärtusest, kuid võib ka olla alates 20 või 30 protsendist. Suurema omafinantseeringu olemasolu muudab sind panga jaoks ka kindlamaks kliendiks, nii et headel tingimustel laenusaamine on tõenäolisem.

Täpne omafinantseeringu suurus võib sõltuda ostetava kinnisvara vanusest, asukohast ning seisukorrast. Näiteks on panku, kes laenutingimustes on ette näinud väiksema omafinantseeringu nõude neile kinnisvaraobjektidele, mis on kuni kahe aasta vanused.

Pangad pakuvad üldjuhul ka võimalust võtta laenu 0% omafinantseeringuga, kuid sel juhul pead pangale lisaks põhitagatisele, milleks on reeglina sinu ostetav kinnisvara, pakkuma  lisatagatist. See võib olla näiteks korter, eramu või muu kinnisvara, mis ei pea kuuluma sulle. Kindlasti pead arvestama sellega, et kui ostad kodu 0% omafinantseeringuga, läheb laen sulle kokkuvõttes kallimaks, kuna pead rohkem intressi maksma. Näiteks oletame, et plaanid osta renoveeritud kolmetoalise korteri Tallinnas Mustamäel, mis maksab 55 000 eurot. Kui võtad kogu ostusumma ulatuses 20 aastaks laenu, intressiga näiteks 3,6% laenujäägilt aastas (6 kuu Euribor+ isiklik riskimarginaal), siis maksad pangale annuiteetgraafiku puhul kokku tagasi üle 77 000 euro. Kui aga maksad laenu võttes 15% korteri hinnast ehk 8250 eurot ise, maksad 20 aasta jooksul pangale tagasi 65 650 eurot. Seda on üle 11 000 euro vähem kui 0% omafinantseeringu puhul.

Kui soovid oma esmase sissemakse suurust vähendada, on teatud sihtgruppidel – noored pered ja noored spetsialistid – võimalik kasutada KredExi eluasemelaenu käendust. Selle puhul peab endal sissemakseks olema 10% ning kui panga nõutav omafinantseering on suurem, näiteks 20%, siis KredEx käendab puudujääva osa ehk 10% (KredExi käendust on võimalik saada kuni 24% laenu tagatisvara väärtusest). KredExi käendust kasutades tuleb arvestada, et sa pead lepingu sõlmimisel maksma 3% käendustasu käenduse summalt.


Kuidas omafinantseeringuks vajalik summa koguda?

Sea eesmärk, kui palju sa igakuiselt kõrvale paned, et teatud ajaks summa kokku saada. Arvuta välja, kui suur tuleks edaspidi sinu igakuine laenu tagasimakse ning proovi hakata sellega samaväärset summat iga kuu kõrvale panema. Nii saad aimu ka sellest, kas sellise summa regulaarne loovutamine on sulle jõukohane.

Alusta oma sissetulekutest ja väljaminekutest detailse pildi saamisega. Selleks tasub koostada pere-eelarve – kui näed, millele täpselt kulutad, leiad üles ka väljaminekud, mida on edaspidi võimalik vähendada või millest täielikult loobuda.

Mõtle, kas sul on võimalusi oma sissetuleku suurendamiseks - äkki saad leida lisatööd vmt. Kui laekub mõni suurem summa, olgu siis tegemist preemiaga või tulumaksutagastusega, pane see omafinantseeringu kogumiseks kõrvale.

Säästmiseks mõeldud summa tasub kohe pärast sissetuleku laekumist kas siis kogumiseks mõeldud eraldi kontole või hoiusele kanda – siis sa ei saa seda igapäevaostudeks ära kulutada. Lisaks on hea säästunipp kaardiga maksmise asemel sularaha kasutamine: arvuta välja, kui palju sul näiteks nädalas raha vaja läheb, võta see summa välja ning jäta pangakaardid koju. Pole ohtu, et saaksid kulutada rohkem, kui rahakotist võtta on.

Kuidas oma raha kasvatada?

Mõne aasta pikkuseks ehk lühiajaliseks säästmiseks sobivad madala riskiga pangateenused, näiteks erinevad hoiused, kus raha säilib ja teenib väikest intressi. Investeeringuid aktsiatesse ning investeerimisfondide osakutesse üldiselt lühiajaliseks raha paigutamiseks ei soovitata, sest nende puhul ei ole tootlus teada ning investeeringu väärtus võib kasvamise asemel hoopis kahaneda.

Hoiuste intressid jäävad küll üldjuhul inflatsioonile alla, kuid siiski teenid rohkem, kui raha arvelduskontol hoides. Näiteks aastase tähtajalise hoiuse intress on praegu sõltuvalt pangast ja summa suurusest vahemikus 1,3-3,5%. Erinevate pankade hoiuste intresse ja muid tingimusi saad võrrelda tarbijaveebi minuraha.ee hoiuste võrdlustabelis.

Hoiuste liike on erinevaid ja valik sõltub sinu eesmärgist – kas tahad korraga hoiustada suurema summa või regulaarselt väiksemaid summasid koguda ning aeg-ajalt ka erakorralisi sissemakseid teha. Loe lähemalt hoiuste rubriigist.

Tähtajalisele hoiusele reeglina regulaarseid sissemakseid teha ei saa ning mida pikemaks ajaks oma raha hoiustad, seda suurem on üldjuhul intress. Kui tahad iga kuu teatud summa kõrvale panna, siis sobivad selleks kogumishoius ja kasutushoius (mõnes pangas nimetatakse viimast ka reservhoiuseks või kasvuhoiuseks).

Kasutushoius. Saad koguda väikeste summade kaupa ja endale sobival ajal ja summas hoiusele raha juurde maksta. Hoiusele kogunenud raha saad vahepeal kasutada, ilma et kaotaksid intressi. Millised tingimused seejuures on – näiteks kui kiiresti pank sulle raha arvelduskontole kannab – pead pangast täpselt järele uurima. Kasutushoius sõlmitakse tähtajatult – võid koguda nii kaua, kui soovid. Intress on üldjuhul väiksem kui tähtajalisel hoiusel.

Kogumishoius. See on kindla tähtajaga hoius, kuhu maksad teatud summa sisse ning edaspidi saad regulaarselt raha juurde kanda. Seda, kas sa saad oma raha ka vahepeal kasutada, pead pangast järele uurima, sest erinevates pankades võivad tingimused erineda. Intress on üldjuhul väiksem kui tähtajalisel hoiusel.

Allikas: www.minuraha.ee

Lisa kommentaar

Kommentaarid