Pühapäeval, 10. augustil, on Kuu Maast kõigest 356 896 kilomeetri kaugusel ning paistab nii lähedalt meile hiigelsuurena. Millest superkuu tekib ja missugused on tema mõjud?

Rein Taagepera arvutuste järgi jõuab maakera rahvastik aastaks 2100 välja 10 miljardini. Jaotades kõik inimesed maismaal ühtlaselt tähendaks see, et ka Antarktikas peaks elama 940 miljonit inimest.

Kust valutab? See on esimene asi, mida haigelt küsitakse. Inimese kehaosade valutundlikkus on kordades erinev, näitas Inglismaa Londoni ülikooli kolledži neuroteadlaste uurimus.

Informatsiooniajastul on teadmatus valik. Halb valik. Kaasaegse küberneetika rajaja Norbert Wiener on öelnud, et inimesel on kohustus hankida ja läbi töötada informatsiooni. Praegu on informatsioonitulv massiivne ja orienteeruda selles raske. Siin aitab loogika ja analüüsivõime ning mida rohkem on infokilde, seda avaram arusaamine.

Täna õhtul kell 18 kogunevad Von Krahli ulmesõbrad, et arutleda põnevatel eksistentsiaalsetel teemadel: Kristjan Port, Arko Olesk, Igor Volke, Siim Veskimees ja Saale Kareda võtavad vaatluse alla kontakti tundmatu eluvormiga ning selle võimaliku mõju inimesele.

Teisipäeval, 27. mail kell 18 kogunevad ulmeasjatundjad Von Krahli ja Alkeemia ühisesse Akadeemiasse, kus toimub Raadio 2 saate "Hallo, Kosmos!" avalik salvestus, et lahti harutada, milles peitub "Solarise needus".

Kui seni on võimsad tehisintellektid ja nutikate masinate poolt üle võetud maailm olnud pigem ulmekirjanike pärusmaa, siis nüüd on tunnustatud teadlased teinud avalduse, mille üle võiksime kõik tõsiselt järele mõelda.

Aasta tagasi, 7. mai varahommikul kell 5.06 startis Eesti esimene satelliit ESTCube-1 Prantsuse Guajaanast Euroopa kanderakett Vega pardal kosmosesse. Sellest hetkest alates on satelliit teinud kosmoses 8700 tundi tööd, eesmärgiga viia läbi oma teaduslik missioon - kerida välja elektriline päikesepuri.

Uuest NASA rahastatud uurimusest selgus, et tänapäevane industrialiseerunud ühiskond läheneb oma hävingule, kukkudes kokku hinnanguliselt paarikümne aasta jooksul. Selle põhjusteks on loodusressursside ebaratsionaalne kasutamine ja üha süvenev varaline ebavõrdsus maailma eliidi ning tavakodanike vahel.

Platseeboefekt baseerub kahel eeldusel. Esimene on usk, et meetod töötab. Teine on nähtusega harjumine nagu Pavlovi koera puhul – kell heliseb ja sülg jookseb. Turvalisusega on olukord põnevam, kuna turvalises olukorras lihtsalt ei juhtu midagi. Keegi ei tea, kas ei juhtu, sest keegi ei tee halba, või siis hoitakse halb ära.

Teadlased on juba kaua kahtlustanud, et emotsioonid on seotud mitmete füsioloogiliste muutustega, ning nüüd on uuringud näidanud, et emotsionaalsed seisundid on seotud konkreetsete aistingutega – seda sõltumata inimese kultuurist.

Me oleme jõudnud 2014. aastaga peaaegu poole peale, aga maailm on alles teadvustamas fakti, et me pole universumis üksi, et UFO-d on nähtavad meie radaritel ja sooritavad manöövreid, mis eiravad meile teadaolevaid füüsikaseadusi.

Moodne teadus on kinnitanud mitmeid uskumusi, mille juured ulatuvad iidsete tarkuste taha, mida inimesed on praeguseni küll usaldanud, aga mida pole seni empiiriliselt tõestatud.

Sel laupäeval, 12. aprillil kell 12 toimub Rahvusraamatukogu suures saalis Kosmonautikapäev - silmaringi avardamist ja meelelahutust kogu perele.

Filmide tegemisel on tavaline aps, kus veeklaas on pooltühi ja sekundi pärast ääreni täis. Suur osa vaatajaid ei pane seda tähele, sest aju liidab lühikese aja jooksul nähtud sarnased esemed kokku. See töötab omamoodi mürafiltrina ja lubab meil võimalikult hästi näha.

Bioloogiateadlased tõestasid, et taimed suudavad kasutada alternatiivse energiaallikana teisi taimi. Sellel avastusel võib olla tohutu mõju bioenergia tulevikule ning lähiajal võib see välja tuua ka tõendid näitamaks, et inimesed võivad üksteiselt samamoodi energiat ammutada.

Teadusuuringu tulemused hoiatavad, et tänapäeva globaalne industriaalne tsivilisatsioon võib kokku kukkuda jätkusuutmatu maavarade kasutamise ja üha suurema varalise ebavõrduse tõttu lähima paarikümne aasta jooksul.

Õpi ära lihtne tehnika, mille abil oskad juba mõne minuti pärast näha seda energiat, millest kõik meie ümber koosneb. Mida rohkem sa seda tehnikat praktiseerid, seda enam tajud elu illusoorsust. Võtet, kuidas energiat näha, õpetab sulle Erik Robison, raamatu "Bending God: A Memoir" autor.

Võime mõtte abil mõjutada ja luua mateeriat on leidnud kinnitust arvukate eri tüüpi teadusuurimuste ja eksperimentide kaudu juba aastakümneid. Selliseid programme ja eksperimente on aga kaua salastatud ning kohati peavoolu teaduse poolt ka pseudoteaduseks tembeldatud. Tänapäeval see õnneks enam nii ei ole.

Rahvusvaheline rühm tunnustatud teadlasi on allkirjastanud teadaande nimega Cambridge Declaration on Consciousness, kus nad avaldavad toetust ideele, et loomad on teadvuslikud olendid ja seega maailmast teadlikud samal määral nagu inimesedki.

"Rääkisime täna linnavalitsuses rahust. Ma tahan teha Reykjavikist sõjaväevaba tsooni," teatas eile oma Facebooki lehel Reykjaviki linnapea Jón Gnarr, kes tahab Islandi pealinnast teha rahu linna.

Lugemine virgutab aju tööle ja paneb mõtted rändama. Mis saab siis, kui raamat on läbi loetud? Just see huvitas USA Emory ülikooli teadlast Gregory Bernsi. Uurija lasi vabatahtlikel üliõpilastel jaokaupa lugeda Robert Harrise "Pompeid".

Siberist leitud poisi luudest leitud pärilikkusaine analüüs toob Ameerika põlisrahvaste päritolu loosse uue pöörde. Uurimuse autorite seas on ka rida Eesti teadlasi.

Viis üheksanda klassi noort tütarlast Taanist, Hallerjupi koolist, tegid hiljuti teadusliku eksperimendi, mis põhjustab teadusringkondades segadust.

Teadlased kinnitavad, et Päike käitub praegu üpris veidralt – Päikesel esineb poole vähem päikeseplekke kui võiks oodata ning selle magnetpoolused ei ole tasakaalus, kirjutab Postimees.

Teaduse pooldajad usuvad, et surm on lõpp, samas spiritualistid usuvad, et keha on vaid füüsiline anum, mis kannab igavest energeetilist teadvuse aspekti ehk hinge, mis kandub uude kehasse.

Kristjan Port kirjutab sellest, kuidas valitsevad jõud kontrollivad meid kohati meie lahkel loal ja kohati ilma meie teadmata. Mis paigutab meid elama justkui nähtamatute seintega kongi.

Teadus kinnitab aina sagedamini seda, mida inimeste kogemused on näidanud: me oleme palju enamat kui aatomitest ja molekulidest koosnevad kehad – inimesed on valgusolevused. Inimese kehast kiirguvad biofootonid võivad moduleerida peamisi rakuvahelise kommunikatsiooni protsesse ja DNA-d.

Michio Kaku on tulevikku näinud! Eesti keeles ilmub tema raamat "Tulevikufüüsika", millest Alkeemia.ee pakub teile eksklusiivselt põnevaid palakesi enne teisi.

Käesoleva aasta aprillis kuulutati välja konkurss võimalusega osaleda uue asumi rajamisel Marsile. 2011 aastal kokku tulnud algatusrühma käivitatud projekt näeb ette reisikotid valmis panna aastaks 2023.

Tartu tähetornis algavad taas astronoomialoengud. Selle sügise esimese loengu peab tähetorni giid Kadri Tinn teemal "Kas, kust ja kuidas otsida maavälist elu?" täna kell 17.15.

Kogu elu kvantmehaanikat uurinud Bernard d'Espagnat on veendunud, et meie poolt tajutav maailm on ülima reaalsuse pelk vari.

Inimkeha on tegelikult hoopis põnevam ja võimsam, kui meile kunagi õpetatud on. Kui ühelt poolt on ta nõrk ja habras, siis teiselt poolt vaadates mõistame, millised uskumatuid imesid ta endas peidab.

Eesti tudengisatelliit ESTCube-1 pääses reede hommikul kokkupõrkest kosmoseprügiga, kuid programmi meeskond sai pühapäeva hommikuks juba järgmise kokkupõrkehoiatuse, vahendab BNS.

Eesti tudengisatelliidi missiooni võib ootamatult lõpetada kokkupõrge kosmoseprügiga. Vastava hoiatuse sai tudengisatelliidi meeskond mõne päeva eest USA Kosmoseoperatsioonide Ühendatud Juhtimiskeskuselt.

Alguses oli Suur pauk ja pärast seda on maailmakõiksus üha paisunud. Selline on lühidalt kokku võttes tänapäevane teaduslik universumi lugu. Aga nüüd väidab üks Saksa teadlane, et universumi lugu on hoopis teistsugune.

Läbi aegade on alkeemia tegelenud Tarkade kivi otsimisega, mis muudaks ükskõik millise metalli puhtaks kullaks. Saa tuttavaks mehega, kes seletab lahti iidsete alkeemikute saladused.

Paistab, et NASA kosmosesondile Voyager 1 ei piisanud Maast kõige kaugemale läkitatud tehisobjekti kuulsusest. Kosmoseaparaat sisenes äsja Päikesesüsteemi piiril pentsikusse alasse, mis sunnib füüsikuid vaheldumisi kukalt kratsima ja käsi laiutama.

See, mida näeme või kuuleme n-ö oma peas, võib muuta meie tegelikku taju, avastasid Rootsi Karolinska instituudi teadlased.

Mõte geenide patenteerimisest näib imelikuna. Selle praktika teeb veelgi veidramaks tõsiasi, et ka elavate inimeste geene saab patenteerida. Kuidas on see võimalik? Ja mis on selle varjatud ohud?

Tehisintelligentsi tõusule on viimasel ajal palju tähelepanu pööratud, kuid vähesed arutlevad radikaalselt võimendatud inimintelligentsi üle. Praegu on veel lahtine, kumb neist saab teoks varem, kuid tehnoloogiliselt võimendatud aju võib olla sama võimas ja ohtlik kui tehisintelligents.

Harvardi Ülikooli füüsikud esitasid idee uuest tumeaine liigist, mida praegused mudelid ei kirjelda. Artiklis, mis avaldati ajakirjas Physical Review Letters, viidatakse, et kogu tumeaine ei pruugi olla seniarvatult külm ning väheinterakteeruv.

Mis seoseid võib tõmmata ajus pesitseva parasiidi ning kõigenägevate ja kõikeregistreerivate prillide vahel, selle üle mõtiskleb tehnoloogiaekspert Kristjan Port.

Film, mis algab Chicago järve ääres toimuva piknikuga, viib meid aina suuremat pilti näidates universumi äärealadele. Iga kümne sekundi järel näeme eelmisest kümme korda suuremat pilti. Tohutu kiirusega lõpuks tagasi Maale jõudes liigume ka teistpidi – meie reis lõpeb valge verelible sees.

Rõõmusõnum neile, kes loodavad, et kosmoseavarusest kunagi elusolendeid avastatakse. Ajakiri Science kirjutab, et NASA planeediotsijast kosmoseteleskoop Kepler on avastanud kauge tähe ümber tiirlemas viis planeeti, millest kaks tiirlevad just selles elukõlblikus vööndis, kus ei ole vedela vee olemasoluks liiga soe ega liiga külm.

Viimasel ajal on palju spekuleeritud teemal, et meid ümbritsev maailm on kellegi tänasest inimesest arenenuma loodud arvutisimulatsioon. Kristjan Port arutleb seda teooriat toetavate ja ümber lükkavate faktide üle.

Millist infot annad enda kohta, vajutades Facebookis "meeldib"? Suhtlusvõrgustikus Facebook jagavad kasutajad enda kohta väga palju informatsiooni pelgalt selle kaudu, mida nad peavad meeldivaks.

Kokkupuude kahel esimesel raseduskuul liiklusest tuleneva õhusaastega suurendab oluliselt sünnidefektide riski. Nii näitasid Ameerika teadlased ajakirjas The American Journal of Epidemiology ilmunud töös.

Meeldiva muusika kuulamisel on organismile sarnane mõju, kui maitsva toidu söömisel või paaritumisel – ajus vallandub naudingut pakkuv virgasaine, mis stimuleerib tegevust jätkama.