Teist tüüpi diabeet

Mis haigus on 2. tüüpi diabeet?

Haigus, mille korral on veresuhkur pikemat aega normist kõrgem. Haigus ja sümptomid arenevad hiilivalt ning vähehaaval ( nädalaid või kuid). See on tingitud sellest, et insuliini tootmine kõhunäärmest väheneb järk - järgult, mitte järsult nagu 1. tüüpi diabeedi puhul. On olemas 2 peamist põhjust diabeedi tekkeks :
• pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini
• pankreas toodab küll insuliini, kuid organismi rakud ei kasuta insuliini korrapäraselt. Seda nimetatakse " insuliinresistentsuseks". Organismi rakud kaotavad tundlikkuse normaalse insuliini taseme suhtes. See tähendab, et organism vajab rohkem insuliini, et hoida veresuhkur kontrolli all.

2. tüüpi diabeet on sage haigus täiskasvanutel. Umbes 90% kõikidest diabeetikutest on 2. tüüpi diabeetikud.

2. tüüpi diabeedi riskifaktorid

• Vanus üle 40 eluaasta
• Diabeedi esinemine perekonnas
• Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine
• Eelnenud veresuhkru omastamise häire
• Kõrgenenud vererõhk
• Kõrgenenud kolesterool
• Eelnevad südame- ja veresoonte haigused
• Naistel rasedusaegne diabeet

Mis on veresuhkru omastamise häire?

Tegemist on haigusega, mis eelneb 2. tüüpi diabeedi tekkele
Veresuhkru väärtused on juba üle normi ( norm 3,5 - 5,5 mmol/l), kuid ei saavuta veel 2. tüüpi diabeedi diagnoosimise kriteeriume
- Sageli tekib nendel patsientidel 3-4 aasta jooksul 2. tüüpi diabeet
- Haigus oluliselt suurendab haigestumist südameveresoonkonna haigustesse
- Füüsilise koormuse, elustiili muutmise ja kaalu langetamisega on võimalik veresuhkru väärtuseid parandada ja 2. tüüpi diabeeti haigestumist edasi lükata või vähendada haigestumisriski

2. tüüpi diabeedi diagnoos

kui patsiendil on
• glükoos paastuplasmas ≥ 7,0 mmol/l või
• hüperglükeemia sümptomaatika ja juhuslik plasmaglükoos ≥ 11,1 mmol/l või
• glükoositaluvuse proovis 2 t pärast 75 g glükoosi manustamist glükoos plasmas
≥ 11,1 mmol/l.

Sümptomid ehk haiguse avaldumine

Haigustunnused ( näiteks suukuivus, janu, väsimus jt.) võivad avalduda tagasihoidlikult või üldse puududa. Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhusliku vereanalüüsiga. Seetõttu on soovitav alates 45. -ndast eluaastast mõõta oma veresuhkrut vähemalt korra aastas, kui teil esinevad ka riskifaktorid, kui teil aga puudub eelnev risk, siis soovitatakse veresuhkrut kontrollida iga 3 aasta järel.

Prognoos

Diabeedi hilistüsistused (veresoonte kahjustusest põhjustatud infarkt, insult, gangreen, nägemise kaotus, neerupuudulikkus) võivad tekkida aastatepikkuse haiguse järel. Seda soodustavad suitsetamine, kõrgvererõhktõbi ning ülekaalulisus.
Hilistüsistusi saab vältida või vähemalt nende teket aeglustada adekvaatse suhkruhaiguse raviga.

2. tüüpi suhkruhaigust ei ole alati võimalik ennetada

Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal, vähene stress ning õige toidurežiim.

Allikas: www.diabeet.ee