Tervislikult toitumine – kerge ja raske korraga

Allikas: www.kaaluabi.ee
Tervisliku toitumise küsimuses on käibel palju erinevaid arvamusi ning raske on leida see õige kõikide nende toitumissoovituste hulgast, mis meedias ringlevad. Teadlaste jaoks pole kõige raskem aga mitte see, mida peaks sööma, vaid kuidas panna inimesed toituma tervislikult.
Mida peaks sööma?
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) järgi on võimalik 80 protsenti südame- ja veresoonkonnahaigustest, 90 protsenti 2. tüübi diabeedi ning 30 protsenti kõikidest vähijuhtumitest ära hoida parema toitumise, suitsetamisest loobumise ning kehalise aktiivsuse abil. Ehk toitumisel on meie tervisele väga oluline mõju. Mida ja kuidas peaks aga sööma?

Põhjamaade toitumisspetsialistide järgi peaks tugeva tervise saavutamiseks enamik inimesi sööma rohkem köögivilju ja puuvilju, rohkem täisteratooteid ning vähem rasva.

Rootsi Karolinska instituudi toitumisteadlane Agneta Yngve on paljude aastate jooksul teaduslikult uurinud toitumist ja toiduaineid ehk seda, kuidas toit mõjutab meie organismi ning tervist.

Ta leiab, et toitumisele lähenetakse liiga kergekäeliselt ega saada aru, et dieet ei tohi olla lühiajaline, vaid inimene peab muutma oma elustiili, et saavutada positiivne mõju tervisele. Paljud "dieedid" ei toimi üldse pikaajaliselt, olgu selle põhjuseks suutmatus dieeti piisavalt kaua pidada või dieedi negatiivne mõju tervisele.

Agneta Yngve soovitab klassikalist taldrikumudelit, kuigi see on üldine ega sobi kõikidele geneetiliselt, sest mõnel inimesele on näiteks oluline piirata kolesterooli tarbimist. Meeles peaks ka pidama, et toitumisteadus on tegelikult üsna noor teadus. Kui nüüd hakatakse ühendama teadmisi toitainetest toitumisgeneetikaga, hakkame saama aru asjadest, millest varem puudus selge ülevaade. Iga vanuselise ja soolise grupi puhul tuleb arvestada erinevate geneetiliste komponentidega. See kehtib nii toitainete kui ka haigus- ja ülekaaluriski osas.

Teaduse arenemine selles vallas aitab tulevikus anda igale indiviidile just talle sobivaid toitumissoovitusi. Kuni see ei ole veel võimalik, tasub järgida üldiseid toitumissoovitusi, et avaldada oma tervisele kõige paremat mõju.

Rootsi Karolinska instituudi toitaineepidemioloog Alicja Wolk on ekspert toitumisharjumuste ja vähki haigestumise seoste analüüsi alal. Ta leiab, et toidupoes on väga lihtne selgeks teha, milliseid toite mitte valida, kui sooviks on vähendada vähiriski. Oluliselt raskem on aga muuta oma suhtumist ning harjumusi, mis on tekkinud juba varases lapsepõlves.

Ebatervislike toitainete tarbimist täiesti vältida ei ole alati võimalik, sest ka paljud kasulikud toidud võivad sisaldada ebatervislikke aineid, mis on sinna sattunud näiteks mullas leiduvate mürgiste jääkainete tõttu. Oluline on aga näha tervikut. Ühel päeval juhuslikult söödu ei avalda nii palju mõju kui igapäevased ebatervislikud harjumused, mis pikas perspektiivis mõjutavad meie tervist.

Põhjapanevad juhised pärinevad Maailma Vähiuuringute Keskusest, mis uurib toitumise mõju vähi tekkele. Nende 2007. aastal avaldatud raport on paljude maailma toitumissoovituste aluseks. See, kes soovib vähki vältida, peaks esmalt suutma säilitada normaalkaalu ning olema füüsiliselt aktiivne. Vältima energiarikaste toitainete ning karastusjookide joomist ning sööma palju puuvilju, köögivilju ning täisteratooteid, kuid piirama punase liha tarbimist. Samad soovitused kehtivad ka neile, kes soovivad vältida südame-veresoonkonna haigusi ning diabeeti.

See, et ülekaal suurendab diabeedi ning südame-veresoonkonna haiguste riski, on käibetõde, kuid seda, et ülekaal suurendab vähiriski, on teadlased avastanud alles hiljuti. Ülekaalus inimese insuliiniresistentsus on suurenenud ning insuliin omakorda stimuleerib vähiarengut.

Teadlased on märganud, et toitumisharjumused on sügavalt seotud ka sotsio-ökonoomilise staatusega. Madalama haridustasemega inimesed tarbivad keskmiselt vähem juurvilju ning rohkem rasva ning üksikvanemad söövad ebatervislikumalt kui need, kes elavad perekonnas.

Teadmised tervislikust toitumisest on inimestel küll suurenenud, kuid paljudel on siiski raske oma toitumisharjumusi kauakestvalt muuta.

Allikas: www.kaaluabi.ee

Lisa kommentaar

Kommentaarid