Tunnete temperatuur

Allikas: http://www.dailymail.co.uk/
Teadlased on juba kaua kahtlustanud, et emotsioonid on seotud mitmete füsioloogiliste muutustega, ning nüüd on uuringud näidanud, et emotsionaalsed seisundid on seotud konkreetsete aistingutega – seda sõltumata inimese kultuurist.
Kommentaare: 1
Kui sa oled kunagi armununa tundnud enda sees hõõguvat soojust – või viha tõttu tulipäisust –, siis võib selle taga peituda rohkem, kui oled aimanud

Armastus tekitab sisimas sooja tunde, samas kui vastikus paneb kõhus keerama, need kujutised näitavad, kuidas emotsioonid põhjustavad ehtsaid füüsilisi sümptomeid:

•  Uuring on leidnud, et eri emotsioonid mõjutavad inimkeha eri viisidel, kuid need mõjud on samasugused kõigi kultuuride esindajate puhul.

•  Inimene tunneb armastust kuni varbaotsteni välja ja rõõm valgub üle kogu keha.

•  Vihased inimesed on rohkem teadlikud oma peast ja kätest – ehk seepärast, et alateadlikult valmistuvad nad võitlema.

•  Kurbus muudab jäsemed jõuetuks ning vastikust tuntakse peamiselt kõris ja seedeelundites.

Kui sa oled kunagi armununa tundnud enda sees hõõguvat soojust – või viha tõttu tulipäisust –, siis võib selle taga peituda rohkem, kui oled aimanud.

Teadlased on juba kaua kahtlustanud, et emotsioonid on seotud mitmete füsioloogiliste muutustega, ning nüüd on uuringud näidanud, et emotsionaalsed seisundid on seotud konkreetsete aistingutega – seda sõltumata inimese kultuurist.

Teadusuuringud näitavad visuaalselt, et murtud südamega inimesed tunnevad tõepoolest valu rinnus; kurbuse tõttu tuntakse nõrkust ja rõõmu tajutakse levimas läbi terve keha.



Kollane värv näitab suurenenud tundlikkusega osi, samas kui sinised piirkonnad kujutavad tundlikkuse vähenemist. Inimesed tunnevad rõõmu pealaest jalatallani, vihastamine võib inimese sõna otseses mõttes tulipäiseks muuta ja depressioon tekitab inimestes tuima tund.

Armastus võib inimeses tekitada hõõguva soojuse tunde kõikjal peale tema põlvede, mis viitab ehk sellele, et tõepõhi on all ka vanal ütlusel, mille kohaselt võib inimese silmarõõm nad "põlvedest nõrgaks" teha.

Kurbuse tagajärjel on meie jäsemed jõuetud ning muutume eriti teadlikuks keha tegevusest meie rinnus – ja südames.

Depressioon muudab meid samuti nõrgaks, samas kui vastikust tuntakse peamiselt kõris ja seedeelundites.
Peamised emotsioonid, mille hulka kuuluvad ka viha ja hirm, suurendavad tundlikkust inimese ülakehas, mis võib viidata sellele, et alateadlikult valmistume me võitluseks.



Rõõm on ainus emotsioon, mis suurendab inimese tundlikkust kõikjal kehas, samas kui kurbus ja südamevalu juhivad inimese tähelepanu tema südamele ja peale. Inimesed tajuvad suuremat tundlikkust ülakehas, kui nad tunnevad uhkust, samas kui häbi ja vastikus juhivad tähelepanu inimese seedeelunditele ja peale.

Need leiud pärinevad Soome teadlastelt, kes näitasid filme ja lugesid ette lugusid 700 vabatahtlikule, eesmärgiga neis inimestes esile kutsuda kindlaid tundeid.

Uuringus osalenud meestele ja naistele anti inimkeha joonis ning neil paluti värvida ära need kehaosad, kus nad tajusid suurenenud või vähenenud aktiivsust.

Tulemused olid samad kõigi kultuuride esindajate seas, sest armastust "tunti" kuni varbaotsteni välja ning rõõm valgus üle kogu keha.

Teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences kirjutasid teadlased, et need füüsilised leiud võivad toetada viisi, kuidas me emotsioone kogeme.

Turku ülikooli teadlased ütlesid: "Inimeste emotsioonidega seostatud subjektiivsete kehaliste aistingute tuvastamine võib aidata meil paremini mõista selliseid meeleoluhäireid nagu depressioon ja ärevus."

Californias asuva Claremonti ülikooli neuroökonoomika õppekeskuse esimees Paul Zak aga ütles väljaandele Medical Xpress, et kõnealune uuring ei aita paremini mõista emotsioonide tööpõhimõtet.

Tema sõnul ei erista uuring selgelt, et inimesed tunnevad sageli mitut emotsiooni korraga. Lisaks arvab ta, et keha reaktsioonid, sealhulgas higistamine ja temperatuuri muutus, aitaksid paremini mõista emotsioonide ja füsioloogiliste muutuste vahelist seost.

Me oleme bioloogiliselt programmeeritud tundma heameelt selliste inimeste kannatuste üle, keda me kadestame, nagu näitab hiljutine kahjurõõmu käsitlev uuring

Teadlased on leidnud, et me võime tunda rõõmu ka teiste inimeste valu üle – eriti selliste inimeste, keda me kadestame.

Oktoobris avaldatud uuringu põhjal näitasid testid, et rõõmu tundmine kellegi teise läbikukkumise või kannatuste nägemise peale – seda tunnet teatakse saksa keeles kui schadenfreude – on niivõrd levinud, et teadlaste arvates on tegemist inimese ühe põhilise bioloogilise reaktsiooniga.

Princetoni ülikooli professor Susan Fiske ja tema endine doktorant Mina Cikara, kes töötab nüüd Carnegie Melloni ülikoolis, mõõtsid inimeste põselihaste elektrilist aktiivsust elektromüogrammiga.

See seade salvestab elektrilise aktiivsuse, kui inimene naeratab ja seega rõõmu tunneb.

Uuringus osalejatele näidati pilte inimestest, keda seostati erinevate stereotüüpidega: vanureid (haletsus), tudengeid (uhkus), uimastisõltlasi (vastikus) ja rikkaid spetsialiste (kadedus).

Need pildid kõrvutati seejärel igapäevaste sündmustega, sealhulgas näiteks: "võitis viis dollarit" (positiivne), "möödasõitev auto pritsis ta märjaks" (negatiivne) või "läks vannituppa" (neutraalne). Osalejatelt küsiti, mis tunde see sündmus neis tekitas, ning ühtlasi salvestati nende näolihaste liikumine.

Tulemused näitasid, et tõelist rõõmu tunti selliste inimeste ebaõnne üle, keda ühtlasi ka kadestati – teisisõnu rikaste spetsialistide ebaõnne üle.

"Kuna inimestele ei meeldi tavaliselt tunnistada kadedust või kahjurõõmu, siis oli selle uurimuse näol tegemist parima meetodiga vajalike vastuste kogumiseks," ütles professor Fiske.

"Suutsime selle eksperimendi käigus salvestada inimeste instinktiivse ja pahatahtliku heameele."

"Me avastasime, et inimesed naeratasid rohkem seoses negatiivsete kui positiivsete sündmustega, aga ainult selliste inimrühmade puhul, keda nad kadestasid."

Allikas: http://www.dailymail.co.uk/

Lisa kommentaar

Kommentaarid

Alkeemik
2014-04-25 16:43:38
Kõik kommentaarid