Unevajaduse eiramise "ülbus"

Allikas: www.bbc.com
Teadlased on hoiatanud, et tänapäevane kiire elu ja meie 24-tunnine ühiskond tähendab seda, et paljud inimesed "elavad vastupidiselt" oma kehakellaga, millel on aga kahjulikud tagajärjed tervisele ja heaolule.
Kommentaare: 1
Oxfordi, Cambridge’i, Harvardi, Manchesteri ja Surrey ülikoolide teadlased hoiatavad, et une arvelt koonerdamine võib viia "tõsiste terviseprobleemideni"

Juhtivad teadustöötajad on BBC "Kehakella päeva" raames avaldanud arvamust, et ühiskond on muutunud "erakordselt ülbeks" une tähtsuse eiramisel.

Nad usuvad, et nii inimesed kui ka valitsused peavad sellesse probleemi tõsiselt suhtuma. Vähk, südamehaigused, 2. tüübi diabeet, nakkushaigused ja ülekaalulisus on kõik seostatud uneaja vähendamisega.

Kehakell põhjustab inimkehas tohutuid muutusi. See muudab inimese erksust, meeleolu, füüsilist jõudu ja isegi südamerabanduse ohu tõenäosust igapäevase rutiini ajal. Vaata kehakella: http://www.bbc.com/news/health-27161671

See nähtus on pärit meie evolutsioonilisest minevikust, kui me olime aktiivsed päeval ja puhkasime öösel. Teadlased on aga hoiatanud, et tänapäevane kiire elu ja meie 24-tunnine ühiskond tähendab seda, et paljud inimesed "elavad vastupidiselt" oma kehakellaga, millel on aga kahjulikud tagajärjed tervisele ja heaolule.

Vihjed kehakella järgi elamiseks

•  Küsi endalt, kas sa saad piisavalt und.
•  Kui vajad ärkamiseks alati äratuskella või sõltud hommikuti kofeiini sisaldavatest jookidest, siis vajad sa rohkem und.
•  Ärritatus ja impulsiivsus on samuti ohumärgid. Kas sooritad autoga sõites vahel riskantseid manöövreid?
•  Professor Russell Foster ütleb, et inimesed peaksid "oma elu läbi vaatama ja selle üle ise kontrolli võtma".
•  Ära joo päeva viimast teed või kohvi hiljem kui kell 14.00, sest kofeiin püsib kehas väga kaua.
•  Vähenda enne magamaminekut valgust oma toas ja muretse vannituppa hammaste pesemise ajaks väiksem lamp.
•  Lõpeta õhtul ka selliste asjade tegemine, mis nõuavad suurt tähelepanu, sealhulgas näiteks sotsiaalmeedias suhtlemine ja arvutimängud.
•  Vahetustega töötajad peaksid käima regulaarses tervisekontrollis, sest nende tervist ähvardab suurem oht.

Oxfordi ülikooli professor Russell Foster väitis, et inimesed magavad 60 aasta taguse ajaga võrreldes igal öösel üks-kaks tundi vähem. Ta ütles: "Inimesed on erakordselt ülbe liik. Me usume, et võime hüljata neli miljardit aastat kestnud evolutsiooni ning eirata tõsiasja, et me oleme arenenud valguse ja pimeduse tsükli mõju all. Meie liik on ehk ainulaadne ka selles suhtes, et me püüame oma sisemist kella ümber lükata. Pikalt selle kella vastu võitlemine võib viia tõsiste terviseprobleemideni."

Ta kinnitab, et see probleem mõjutab ühiskonda tervikuna, mitte ainult vahetusega töötajaid. Professor Foster ütleb, et tegemist on teismeliste seas vägagi päevakorralise probleemiga ning ta on kohanud lapsi, kes jäävad õhtuti magama oma vanemate unerohutablettide võtmisega ja kulistavad hommikuti alla kolm purki Red Bulli.

Sinine valgus

Esile kerkivad tõendid viitavad ka sellele, et moodne tehnoloogia hoiab meid õhtuti üha kauem üleval ja vähendab meie uneaega. "Valgus on kõige võimsam vahend inimese sisemise bioloogilise kella sünkroniseerimiseks," ütles Harvardi ülikooli professor Charles Czeisler BBC "Kehakella päeva" raames.

Ta ütles, et energiasäästlikud pirnid, nagu ka nutitelefonid ning tahvel- ja sülearvutid, kumavad suurel hulgal valgust spektri sinises osas, mis on kehakella häirimiseks "täpselt õige mõjuga".

"Õhtune kokkupuude valgusega – eriti lühikese lainepikkusega sinaka valgusega – lähtestab meie ööpäevase rütmi hilisema tunni peale, mis lükkab edasi und soodustava hormooni melatoniini tootmise ning muudab meie jaoks raskemaks hommikuti üles ärkamise. See, et me puutume palju rohkem kokku valgusega ja magame palju vähem, on tõesti suur mure. Selle tagajärjena võime hakata kannatama paljude krooniliste haiguste käes."

"Vaja on rohkem und"

Põhja-Walesis Rhylis elava Griffithsite perekonna elul on lausa hullumeelne tempo. Vanemad Steven ja Sam töötavad mõlemad kiirabiteenistuses. Üks neist töötab vahetusega kell 6.30–18.30, samas kui teise töötunnid on vahemikus 18.30–6.30.

Kui lisada sellele ka 16- ja 12-aastased lapsed, kickpoksi tunnid, rattasõidud ja tõsiasi, et mõlemad vanemad töötavad Liverpoolis, mis on tunnise autosõidu kaugusel, ei jää iga päev kõige tegemiseks just palju vaba aega.

Steven ütleb: "Ideaalses maailmas tahaksin ma rohkem magada, aga praegune elu seda lihtsalt ei võimalda. Lastel on oma tegevused, me tahame ise trenni teha ja kõik selle püüame ka päeva sisse ära mahutada. Kuid mulle kuluks rohkem und ära."

Teedrajavad geeniuuringud on avastamas, kuidas sisemise kella vastu tõrkumine meie tervist kahjustab. Inimese DNA-st umbes kümnel protsendil on 24-tunnine tegevusmuster, mis mõjutab kõiki käitumuslikke ja füsioloogilisi muutusi meie kehas.

Uuringud on aga näidanud, et seda rütmi võivad häirida kas lühike une kestus või töötamine vahetustega. Doktor Simon Archer, kes viis läbi vastavad uuringuid Surrey ülikoolis, ütles, et sellel oli keha talitlusele "suur mõju".

"Need kõik on põhilised bioloogilised suunad, mis võivad muutuda alusseosteks paljudele negatiivsetele tervisemõjudele, sealhulgas ka südame-veresoonkonnahaigustele, diabeedile, ülekaalulisusele ja potentsiaalselt ka vähile nende inimeste seas, kes piisavalt ei maga või töötavad vahetustega," ütles ta.

Eksperimendid on näidanud, et inimestel võib tekkida eeldus diabeediks juba paari nädala vahetustega töötamise järel.

Üleskutse tegudele

Cambridge’i ülikooli doktor Akhilesh Reddy ütles, et kehakell mõjutab kõiki inimkeha protsesse ja kella vastu tõrkumise tagajärjed inimese tervisele olid "päris selgelt nähtavad", eriti rinnavähi puhul.

Ta ütles: "Püüa elada rütmilisemalt ja häälestatumalt keskkonnaga; ära ümbritse end enne magamaminekut liiga suure hulga ereda valgusega, sest see mõjutab sinu sisemist kella ja und."

Manchesteri ülikooli professor Andrew Loudon ütles: "Kehakella vastu tõrkumise põhjustatud probleemid ei pruugi küll olla nii paeluvad kui arvukad "see-ja-teine põhjustab vähki" lood, aga siiski on tegemist ühiskonna jaoks tõsise probleemiga. Kui teie ööpäevane rütm on häiritud, ei pruugi te küll oma tervises märgata mingeid lühiajalisi muutusi, aga pikema aja jooksul võivad tagajärjed muutuda küllaltki tõsiseks. Valitsused peavad seda tõsiselt võtma ja alustama ehk lähema tähelepanu pööramist vahetustega töötamise tervislike tagajärgedele; ühiskond tervikuna ning ka seadusandjad peavad selle teema käsile võtma."

Tõlkis: Joonas Orav

Allikas: http://www.bbc.com/news/health-27286872

Lisa kommentaar

Kommentaarid

Alkeemik
2014-05-20 19:15:13
Eestis on ka 24 tunnised vahetused üsna tavalised ja kui keegi haigeks jääb, siis palun -tööta 36 tundi järjest
Kõik kommentaarid