Põhja-Carolina Chapel Hilli ülikooli füüsikaprofessor Laura Mersini-Houghton ütleb ülikooli lehel avaldatud uudises, et tal on matemaatilised tõendid selle kohta, et mustade aukude olemasolu pole üldse võimalik.

Kas mäletate Higgsi bosonit, mille avastamise üle kõik mullu rõõmustasid? Tuleb välja, et too elementaarosake võib veel meile kõigile otsa peale teha — vähemalt mõnede saatuslikult valede asjaolude kokkulangemisel.

Meie Linnutee galaktika on 100 000 valgusaastat lai, aga ka kogu see Linnutee oma 100 miljardi tähega on ainult üks tibatilluke osa hiigelsuurest galaktikate superparvest.

Päikeseta poleks elu. Nii pole imestusväärne, et päikeseenergia päritolu leidmine oli teadlaste jaoks oluliseks küsimuseks mitmeid sajandeid.

Täna, 25. augusti õhtul esitleb Raadio 2 saade "Hallo, Kosmos!" Katusekinos filmiõhtut: linastub Patricio Guzmáni hinnatud meistriteos "Nostaliga de la Luz", Igor Volke räägib viimaste vaatluste uudiseid, DJ Ott Kelpman mängib kosmilisi helisid ja Martin Välliku teleskoobist saab taevalaotust uurida.

Eestis saab täna ja ka veel lähipäevil jälgida selge ilma korral öösiti perseiidide meteoorivoolu, mis on kõige paremini nähtav teisipäeval, 12. augustil.

John Podesta määrati hiljuti Barack Obama nõunikuks. 64-aastane Podesta, kes töötas president Clintoni valitsuse ajal Valge Maja personaliülemana, hakkab tegelema küsimustega, mis ulatuvad energiast toiduohutuse ja piirikaitseni – ning kes teab, ehk isegi UFO-saladuse avalikustamiseni?

Prantsusmaa Lorraine´i ülikooli teadlased esitlesid USAs Sacramentos geokeemia seltsi konverentsil uurimust, mille kohaselt toimus hiiglaslik kokkupõrge Maa ja Theia-nimelise planeedi vahel ligikaudu 40 miljonit aastat pärast Päikesesüsteemi sündi. Selle kokkupõrke tulemusena tekkis Maale kaaslane Kuu.

Kreeklased uskusid, et äike sobib kokku vaid peajumal Zeusiga. Vadjalaste uskumustes figureerib pikne kui taevase üliolendi tööriist või tema tegevuse ilming. Eestimaises rahvausundis on tuntud Äike, Pikker või Pikne. Tegemist on põneva loodusnähtusega, mis sisendab aukartust veel tänapäevalgi.

Teisipäeval, 27. mail kell 18 kogunevad ulmeasjatundjad Von Krahli ja Alkeemia ühisesse Akadeemiasse, kus toimub Raadio 2 saate "Hallo, Kosmos!" avalik salvestus, et lahti harutada, milles peitub "Solarise needus".

Aasta tagasi, 7. mai varahommikul kell 5.06 startis Eesti esimene satelliit ESTCube-1 Prantsuse Guajaanast Euroopa kanderakett Vega pardal kosmosesse. Sellest hetkest alates on satelliit teinud kosmoses 8700 tundi tööd, eesmärgiga viia läbi oma teaduslik missioon - kerida välja elektriline päikesepuri.

Me oleme jõudnud 2014. aastaga peaaegu poole peale, aga maailm on alles teadvustamas fakti, et me pole universumis üksi, et UFO-d on nähtavad meie radaritel ja sooritavad manöövreid, mis eiravad meile teadaolevaid füüsikaseadusi.

Teadlaste sõnul on avastatud planeedi juures kõige üllatuslikum, et see võib sisaldada ja võimaldada elu sellisena, nagu meie seda teame.

Maavälise mõistusliku elu võimalikkus huvitab kõiki. Nii avastas kolmapäeval ka endine Ameerika president Bill Clinton end sel teemal arutlemas menukas Jimmy Kimmel Live jutusaates.

Teadusuuringu tulemused hoiatavad, et tänapäeva globaalne industriaalne tsivilisatsioon võib kokku kukkuda jätkusuutmatu maavarade kasutamise ja üha suurema varalise ebavõrduse tõttu lähima paarikümne aasta jooksul.

18. märtsil 2011 asetus NASA kosmoseaparaat MESSENGER satelliidina meie vennasplaneedi orbiidile ja nüüd on meil seega võimalik ka lähemalt sealseid asju tundma õppida. Võrdlusainest on küll vähe, aga teadlased järeldavad juba, et Merkuur on oma sisemuse jahtumise tõttu kokku tõmbunud.

2013. aastal mai alguses Washingtonis toimunud UFO-de avalikustamise istungi viiendal päeval sai sõna Paul Hellyer, kelle sõnavõtu esimese, põneva ja vägagi mõtlemapaneva poole Telegram ära tõlkis.

Möödunud nädalal avaldas üks maailma tuntuimatest füüsikutest Stephen Hawking veebikeskkonnas ArXiv uue töö, mis sunniks paikapidavuse korral mustade aukude sündmuste horisondi kontseptsiooni tõsiselt ümber hindama.

Astrofüüsikud on pärast New Mexicos tegutseva, maailma ühe suurema lainurk-teleskoobiga kolme aasta jooksul sooritatud katkematute vaatluste käigus kogutud andmete analüüsimist kokku pannud seni kõige täpsema universumi-kaardi.

ERR palus oma lugejate abi valimaks välja lõppeva aasta olulisimat tegu ning kõige rohkem hääli sai eestlaste esimene nanosatelliit ESTCube.

Teadlased kinnitavad, et Päike käitub praegu üpris veidralt – Päikesel esineb poole vähem päikeseplekke kui võiks oodata ning selle magnetpoolused ei ole tasakaalus, kirjutab Postimees.

Käesoleva aasta aprillis kuulutati välja konkurss võimalusega osaleda uue asumi rajamisel Marsile. 2011 aastal kokku tulnud algatusrühma käivitatud projekt näeb ette reisikotid valmis panna aastaks 2023.

Tartu tähetornis algavad taas astronoomialoengud. Selle sügise esimese loengu peab tähetorni giid Kadri Tinn teemal "Kas, kust ja kuidas otsida maavälist elu?" täna kell 17.15.

Eesti tudengisatelliit ESTCube-1 pääses reede hommikul kokkupõrkest kosmoseprügiga, kuid programmi meeskond sai pühapäeva hommikuks juba järgmise kokkupõrkehoiatuse, vahendab BNS.

Eesti tudengisatelliidi missiooni võib ootamatult lõpetada kokkupõrge kosmoseprügiga. Vastava hoiatuse sai tudengisatelliidi meeskond mõne päeva eest USA Kosmoseoperatsioonide Ühendatud Juhtimiskeskuselt.

Alguses oli Suur pauk ja pärast seda on maailmakõiksus üha paisunud. Selline on lühidalt kokku võttes tänapäevane teaduslik universumi lugu. Aga nüüd väidab üks Saksa teadlane, et universumi lugu on hoopis teistsugune.

Paistab, et NASA kosmosesondile Voyager 1 ei piisanud Maast kõige kaugemale läkitatud tehisobjekti kuulsusest. Kosmoseaparaat sisenes äsja Päikesesüsteemi piiril pentsikusse alasse, mis sunnib füüsikuid vaheldumisi kukalt kratsima ja käsi laiutama.

Kuu jõuab täiskuufaasi, olles oma orbiidil Maale väga lähedal. Täiskuu faas algab 23. juunil kell 14:32 Eesti aja järgi, kuid Kuu tõuseb Tartus 21:53, Tallinnas 22:08 ning jääb taevasse pisut enam kui kuueks tunniks.

13. mail Tartu ülikoolis toimunud rektor professor Volli Kalmu tänuüritusel esitles ESTCube-1 meeskond esimest korda avalikult satelliidi esimese nädala tulemusi. Meeskonna hinnangul on esimesed seitse päeva kosmoses möödunud oodatust edukamalt.

Kiirusega 7,46 kilomeetrit sekundis tiirleb 650 kilomeetri kõrgusel Maast Eesti esimene satelliit ESTCube-1 ning saadab välja morsekoodis raadiosignaali. Kuid mis saab edasi?

Euroopa uusima kanderaketi Vega teine lend, mis viib kosmosesse Eesti esimese satelliidi ESTCube-1, lükati halbade ilmastikuolude tõttu vähemalt kaks päeva edasi. Otsus tehti vaid pool tundi enne planeeritud starti.

Võimsate kosmoseteleskoopide ajastul näeb inimene universumi eri nurkadesse. Uut ja huvitavat leidub ka Linnutee lähiümbruses. Umbes viie miljoni valgusaasta kaugusel tähtkujus asub kääbusgalaktika Leo P, mis pole kunagi suuremate tähesüsteemidega kokku põrganud.

Eesti esimene satelliit ESTCube-1 lennutatakse Euroopa kosmosesadamast Prantsuse Guajaanas Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uusima kanderaketi Vega pardal Maa orbiidile laupäeval, 4. mai varahommikul Eesti aja järgi kell 5.06. Eesti saamist kosmoseriigiks saab jälgida otseülekandena Arianespace.tv veebilehelt.

Rõõmusõnum neile, kes loodavad, et kosmoseavarusest kunagi elusolendeid avastatakse. Ajakiri Science kirjutab, et NASA planeediotsijast kosmoseteleskoop Kepler on avastanud kauge tähe ümber tiirlemas viis planeeti, millest kaks tiirlevad just selles elukõlblikus vööndis, kus ei ole vedela vee olemasoluks liiga soe ega liiga külm.

Veebruaris puuris Marsi-kulgur Curiosity planeedi pinda sügava augu. Kogutud kivimipulbri koostis on nüüdseks läbi uuritud. Kõik viitab sellele, et minevikus oli Marsi pind mikroobidele eluks sobilik, teatas NASA eilsel pressikonverentsil.

KARM KÕNE: Kuulakem seda võimast kõne ning küsigem endalt ja oma juhtidelt - kuhu ja kuidas edasi? Kes annab vastuseid nendele laste küsimustele, mis ei kao kuhugi, vaid muutuvad aja edenedes aina põletavamaks?

Austria teaduste akadeemia ja muude Euroopa teadusinstituutidega seotud uurijad kasutasid eelmisel aastal lasereid footoni teleportimiseks ühelt Kanaari saarelt teisele.

Reedel, 12. aprillil kell 15 esinevad AHHAA kosmonautikapäeval Eesti kosmoseteaduse suurkujud - ENE ERGMA, JAAN EINASTO, MART NOORMA. Pärast arutelu kostitab kosmiliste helidega IIRIS. Toimub R2 saate "Hallo, Kosmos!" avalik salvestus.

Oma kodugalaktikast välja tõugatud mustad augud kogunevad Linnutee lähedusse. Sellisele järeldusele jõudsid Santa Cruzi California ülikooli astronoomid Valeri Rashkov ja Piero Madau, kes jäljendasid arvuti abil galaktikate liitumist.

Juba 1959. aastal arvutas Nõukogude Liidus töötanud astronoom ja astrofüüsik Jossif Samuilovitš Šklovski Marsi kuu Phobose orbitaalliikumise muutusi ning jõudis uskumatule avastusele, et Phobose orbiit on kahanev, mis vihjab sellele, et see võib olla seest õõnes, kunstlik ning põhimõtteliselt suur titaanist kosmoselaev.

Me imestame tihti, kuidas võiksid maavälised olendid planeetidevahelisi suuri vahemaid läbida. Nüüd on NASA teinud enneolematu avastuse Maa magnetväljas olevate varjatud portaalide ehk ussiaukude kohta, mis oleks otsetee läbi aegruumi.

Teadaolevalt põrkab meie kodugalaktika Linnutee kauges tulevikus kokku Andromeeda galaktikaga. Kuidas toimub kokkupõrge kahe nii suure galaktika vahel ning mis siis juhtub?

2013. aasta 28. novembril lendab ISON läbi Päikese atmosfääri ja möödub tähe pinnast pisut rohkem kui miljoni kilomeetri kauguselt. Kui komeet seejärel püsima jääb, võib selle kuma muutuda sama eredaks kui Kuu ja seda oleks ka päise päeva ajal Päikese lähedal viivuks näha. Taevalaotust kattev komeedi tolmusaba võib põhjustada ülemaailmse sensatsiooni.

Ilmaruum kubiseb Maale sarnanevatest planeetidest. Ainuüksi NASA Kepleri kosmoseteleskoobiga on astronoomid leidnud pea kolm tuhat sellist planeeti. Kui suur on tõenäosus, et mõnel neist võiks leida mõistusega olendeid?

Kuigi see kõlab pigem ulmekirjanduse kui peatselt tõeks saava tegelikkusena, on juba kaks USA ettevõtet asunud tegema plaane ressursside kogumiseks asteroididelt.

Raadio 2 populaarses saates "Hallo, Kosmos!" rääkis ettevõtja ja loomemajanduse arendaja ning vaimsel teel kulgeja Ville Jehe sellest, kuidas korrastada oma sisemaailma ja olla oma elu disainer ning elupõlise ulmefännina arutles ka võimaliku maavälise mõistlusliku elu üle.

Reedel, 15. veebruari õhtul lendab Maast mööda väike asteroid nimega 2012 DA14. Kuigi täpseid mõõtmisi selle taevakeha läbimõõdu kohta pole olemas, hinnatakse 2012 DA14 läbimõõtu 45 meetri kanti ja massi umbes 130 000 tonnile.

Astronoomid Austraalia idaosas on CSIRO vaatluskeskuse 64-meetrise läbimõõduga Parkes’i raadioteleskoopi kasutades avastanud meie galaktika keskpunktist tuleva tohutu laetud osakeste kiirguse ehk väljavoolu. Millega on tegu?

1998. aastal tuldi välja ideega, mille kohaselt koosneb meie universum suuremas osas salapärasest tumeenergiast. Lucy Calder ja Ofer Lahav selgitavad järgnevas artiklis, kuidas tegelikult oli tumeenergia kontseptsioon olnud füüsikute mõtetes juba vähemalt kümme aastat varem, ning ennustavad, kuhu paradigma muutus meid viia võib.