Uus majandus – vabanemine SKT illusioonist ja majanduskasvu dogmadest

EBSi juhtimisteaduste doktorant, MTÜ Ökokogukondade Ühenduse ja MTÜ Tagurpidi Lavka üks eestvedajaist Riinu Lepa arutleb uue võimaliku jätkusuutliku majandusmudeli üle.
Kommentaare: 12
Jätkusuutliku majanduse peamine eesmärk on tasakaalustatud areng

Majandus, mis toimib edukalt käesolevas hetkes ning ei vähenda võimalust samaväärselt toimida pikas perspektiivis ehk olla jätkusuutlik majandus, on midagi väga erinevat meie praegusest majandusmudelist. Sellise majanduse loomine ei eelda ainult teatud tegevuste teisiti tegemist, vaid eeldab teistmoodi mõtlemist ja teistmoodi mõistmist. See eeldab paradigma muutust. 

Jätkusuutlikkus tähendab pikaajalist ja jätkuvat võimalust kesta. See termin sisaldab endas keskkondlikku, sotsiaalset ning majanduslikku dimensiooni, mis on omavahel tihedalt läbi põimunud. Jätkusuutlikku majandust eraldi teemana käsitledes tuleb seda läbipõimumist teadvustada. Lihtne näide oleks majandustegevuse sõltuvus loodusressurssidest. Igal taastuval ressursil, mida lõigatakse, kaevandatakse ja korjatakse, on oma aeg, mis on vajalik taastumiseks. Kui me lõikame, kaevame ja korjame kiiremini, kui loodus uuesti luua jõuab, hävitame oma võimalust tulevikus samamoodi loodusressursse kasutada. Jätkusuutlikkus majanduses eeldab selget tasakaalu loodusest võtmise ja loodusel taastuda laskmise vahel.

Suurimaks väljakutseks tasakaalus majanduse poole liikumisel on seada küsimärgi alla kohati lausa dogmaatiline usk majanduskasvu vajalikkusesse ühiskonna heaolu loomisel. Majandus on üks ökosüsteemi alam-süsteem. Kuna ökosüsteem on oma olemuselt lõplik, piiritletud ja mitte-kasvav, siis ei saa ka tema sees olev süsteem lõpmatult kasvada.

Kujutame ette üksikut saart, mille elanike majandustegevus on puidust majade ehitamine. Saarel kasvab väike mets ning inimesed saavad igal aastal ehitada ühe maja. Kujutleme nüüd, et saare elanikud otsustavad, et nende elujärg vajab tõstmist ning selle tagaks neile 8%-line majanduskasv aastas. Sellise eesmärgi täitmiseks peaksid saare elanikud ehitama saja aasta jooksul 27000 maja (igal aastal 8% enam kui eelmisel aastal). See on ulmeliselt rohkem kui saja aasta jooksul sada maja - nii nagu nad traditsiooniliselt olid harjunud. On üsna lihtne arvutada, mitmendal aastal puud otsa saavad ning saare majandus kokku kukub.

Ökosüsteemis, kus igal ressursil on oma taastumise aeg, on lõpmatu kasv võimatu. Kasv lõpeb sel hetkel, kui ökosüsteemi taluvuspiir on saavutatud. Seetõttu on ka moodsad uudisväljendid nagu „roheline majanduskasv", „säästev majanduskasv", jms oma olemuselt võimatud ülesanded.

Kehtivas majandussüsteemis on näidik SKT (sisemajanduse kogutoodang) saanud sünonüümiks ühiskonna elukvaliteedile ja heaolule. Oma olemuselt näitab SKT kõigi toodetud toodete ja osutatud teenuste summat rahalises väärtuses. See tähendab, et meie heaolu peaks tõusma, kui terroristid teevad hävitustööd, mida on hiljem vaja taastada ja uuesti üles ehitada. Samuti peaks meie ühiskonna heaolu tõusma selle võrra, mida rohkem inimesi on haiged, tarbivad ravimeid ning kasutavad tervishoiuteenuseid. Ka oleks sel juhul edukuse näitajaks olukord, kui oleme oma pinnavee niivõrd ära reostanud, et inimesed peavad joogivett ostma pudelis.

Võibolla piisaks paradigma muutmiseks sellest, kui hakkaksime SKT-d nimetama täpsema nimetusega - SKT väljendab kulu, mitte saavutatud tulu/heaolu. SKT näitab, millist hinda peame maksma oma eluviisi ülalhoidmise eest, millist hinda peame maksma toodete ja teenuste eest, mis loovad meie heaolu. Loogiline küsimus siinkohal oleks: kas tõesti me soovime tõsta oma eluviisi ülalhoidmise kulusid? Kas ei oleks mõistlikum saavutada kõrge elukvaliteet vähemate kuludega?

Teiseks ja väga oluliseks väljakutseks on tasakaalus majandusmudeli loomisel raha mõiste ja rahasüsteemi toimimise tegemine läbipaistvaks ning juhitavaks. Praegu kehtiv finantssüsteem on üles ehitatud krediidile, laenurahale. Kuna laenuraha puhul tuleb iga rahaühik tagasi maksta koos intressiga, siis on süsteemi alalhoidmise kriitiline eeldus see, et raha oleks pidevas ringluses. Liikuv raha teenib raha, seisev raha kaotab väärtust. Laenuraha peab igal hetkel teenima tagasi oma laenamise hinda. Seega on ka rahasüsteemi toimimisse sisse kirjutatud lõpmatu kasvu vajadus. See on viinud meid olukorrani, kus süsteemi toimimiseks ei tohi inimesed lõpetada tarbimist ning isegi kriisi ajal panevad riigijuhid elanikele südamele, kui oluline on osta asju ja teenuseid.

Majandusalases terminoloogias on omavahel tihedalt läbi põimunud kaks mõistet - majanduskasv ning majandusareng. Kohati võib neid kahte näha kasutatuna lausa sünonüümidena. Olles eelnevalt selgitanud lõpmatu kasvu võimatust, on oluline rõhutada: mittekasvamine ei tähenda mittearenemist. "Kasv" ja "areng" on oma sisu poolest väga erinevad mõisted ning neid ei tohiks omavahel segamini ajada. "Kasv" tähendab millegi arvukuse või suuruse suurenemist. Kui miski kasvab, siis seda saab olema rohkem. "Areng" tähendab täiuslikuma ja parema oleku saavutamist. Kui miski areneb, siis ta saab täiuslikumaks. Ökosüsteem ei kasva, kuid areneb peatumatult läbi imeliste toimimisprotsesside.

Jätkusuutliku majanduse peamine eesmärk on tasakaalustatud areng. Tasakaalu majanduse ja looduse vahel loob majandustegevuse seostamine loodusressursside olemasolu ning taastumisvõimega. Eesmärgiks on väheste ressurssidega kõrge elukvaliteedi saavutmine ühiskonnas; majanduse arendamine selliselt, et ühiskonna vajadused on kaetud üha nutikamate lahendustega. Tasakaalu inimese ja majanduse vahel loob majandustegevuse ülesehitamine, nii et see teenib inimese tõelisi vajadusi õnneliku elu loomisel - terviklikud suhted lähiringkonnas, perekonnas ja kogukonnas, loomulik ja terve elukeskkond, hea tervis jms. Majandustegevuse tulemusel luuakse terviklikud elukeskkonnad, kus kohalikel inimestel on head võimalused elatise teenimiseks, hariduse saamiseks, laste kasvatamiseks, hobidega tegelemiseks, vanaduspõlve veetmiseks jms. Bhutani kuningriigi näitel võiks jätkusuutliku majanduse heaks mõõdikuks olla "rahvuslik koguõnn" (Gross National Happiness).

Loo autor on Riinu Lepa, EBSi juhtimisteaduste doktorant, MTÜ Ökokogukondade Ühenduse ja MTÜ Tagurpidi Lavka üks eestvedajaist

Lisa kommentaar

Kommentaarid

Alkeemik
2014-03-17 18:38:28
Midagi nii head pole ammu lugenud - mõtted nagu minu peast võetud =D
Alkeemik
2012-06-15 21:17:58
Kuna ma Riinult vastust ei saanud ja siin on inimesi kes edasisest väitlusest ehk huvitatud on siis kopeerin siia kirja, mille saatsin Riinule e-postitsi. Vabandan, et reaktsioon nii hiline on aga käin siin lehel tõesti harva, viimati vast veebruaris.

Tere,

Minu meelest oli hea, et see vaidlus toimus meil avalikus ruumis, sest ma ei arva, et vaidlus oleks olnud teie ja minu vaheline. Pigem oli see meie seisukohtade vaheline vaidlus ja neid jagavad peale meie veel kahtlemata paljud inimesed. Aga olgu.
"Ma tahaks väga uskuda, et eesmärgistatakse kvalitatiivset arengut. Praegu aga kahjuks ei saa ma seda mitte kuidagi uskuda"
Lugesin "Konkurentsivõime kava Eesti 2020" ja noppisin sealt välja sellised lausekatked (mis räägivad loodetavasti end eest):

"edasise rikkuse märkimisväärseks kasvatamiseks peab ennekõike
suurenema Eesti ettevõtete loodav lisandväärtus."
"Samas on SKP inimese kohta EL15-ga
võrdluses jätkuvalt madal, mille peamiseks põhjuseks on just suhteliselt madal
tootlikkus...Sisuliselt tähendab see, et ettevõtted on vähe
investeerinud, kasutatakse palju inimressurssi, valmistatakse suhteliselt odavat toodangut ning
osutatakse madala lisandväärtusega teenuseid."
"Majanduse üldise ressursimahukuse sh energiamahukuse vähendamine
energiaefektiivsuse tõstmise kaudu."
"Eesti valitsus on viimastel aastatel ellu viinud nn ökoloogilist maksureformi, mille eesmärk on
keskkonnamaksude suurendamine ja tööjõumaksude vähendamine. Sama suunda tuleb jätkata
ka edaspidi, võttes arvesse erinevate sektorite kohanemisvõimalusi keskkonnasäästliku
majanduse vajadustega."

Mina loen siit selgelt välja kvaltatiivse arengu eelistamist kvantitatiivsele. Samas on selles kavas palju sellist mis on mulle täiesti vastuvõetamatu: makromajanduslikud visioonid töötavad otseselt vastu kõigi ilusate püstitatud eesmärkide saavutamisele ja haridustemaatika on üldsõnaline, laialivalguv ja sisutu. Mis puudutab kutsehariduduse temaatikat siis sellega on (struktuurse tööpuuduse ennetamise hirmus/eufoorias) minu arvates täitsa rappa mindud.

Aga tagasi SKT "numbri" juurde. SKT on majandustulemi RAHALINE peegeldus, see ei näita mitte ainult seda mitu puulusikat sel aastal rohkem vooliti kui eelmisel vaid ka seda kui palju osutati rohkem näiteks juuksuriteenust või toodeti tarkvara (kumbki ei kuluta eriti mingit loodusressurssi). Raha antud kontekstis on ainult arvepidamise vahend ja arvepidamist ei saa minu arvates kultuseks nimetada. Nagu ma oma esimeses vastuses ütlesin: "kvaltatiivse arengu peegeldamiseks ei peaks põhimõtteliselt ükski number per se liiga suur olema"

Ootan hea meelega argumenteeritud vastuväiteid minu varasematele vastustele,

Tervitades,
Alkeemik
2012-05-01 08:30:58
Kommentaarium muudab teema käsitluse paremini mõistetavaks. Milleks peita arutelu, mis viib lahendusele lähemale.
Kõik kommentaarid