Vana-Rooma tarkused. I osa

Kipume arvama, et meie aja inimesed on kõige targemad ja teavad elust ning maailmas toimuvast rohkem kui varem elanud inimesed. Siin on tõestus, et on aegumatuid tarkuseid, mis on meile edasi antud sadade aastate tagant.
Kommentaare: 1
Iidses Roomas käibel olnud tarkuseterad sobivad ka tänasesse päeva

1) Inimene on sündinud mõtlemiseks ja tegevuseks (et mõelda ja tegutseda).

2) Teiste vead on meil silme ees, enda omad aga selja taga (teiste silmas pindu näed, enda silmas palki ei näe).

3) Armunute tüli tähendab armastuse taassündi.

4) Kindlat sõpra tuntakse ebakindlas olukorras (õnnetuses).

5) Armastust ja köha ei saa varjata.

6) Kotkas ei püüa kärbseid, suur inimene ei aja taga pisiasju.

7) Õpi kuula(tle)ma!

8) Julgeid abistab saatus.

9) Õnn ei peitu vapruse tasus, vaid vapruses endas.

10) Õnnelik on see, kellel on palju hüvesid.

11) (Mis) Hästi diagnoositakse, (seda) hästi ravitakse.

12) Hea tervis on armsam nendele, kes on raskest haigusest paranenud, kui nendele, kes pole kunagi haige kehaga olnud.

13) Elu lühike aeg on küllalt pikk õnnelikult ja ausalt elamiseks.

14) Kui püüan väljenduda lühidalt, jään ebaselgeks.

15) Kõige paremini on ohu (haiguse) eest kaitstud see, kes on valvel ka siis, kui näib, et ohtu ei ole.

16) Nopi päeva, ehk kasuta käesolevat päeva.

17) Põhjuse lakates lakkab tagajärg.

18) Kirurg toimigu pigem mõistuse ja silmadega kui relvastatud käega (skalpelliga).

19) Mõtlen, järelikult olen olemas.

20) Üksmeelega kasvavad väikesed asjad, lahkmeelega valguvad suuredki laiali.

Koostanud: Rain Siemer

Lisa kommentaar

Kommentaarid

Alkeemik
2014-03-10 13:33:25
Kui püüan väljenduda lühidalt, jään ebaselgeks.
Kõik kommentaarid