Armasta ennast!

Mis puudutab nutma puhkemist, see võib olla vabastav ja näitab meile kohe ka lahendust, aga tavaliselt viitab see ikkagi mõnele väga suurele valukohale inimese elus ja paraku alati ei ole see lahendatav ei positiivse mõtlemise, enda vajaduste mõistmise ega millegi muuga, mida ise enda eluga ette saab võtta. Need asjad, mis on ise, üksinda, lahendatavad olnud, olen enda elus lahendanud ilma igasuguse nututa, naeratus (või vahel samal ajal ka väsimus) näol, kuid mõned asjad siiski vajavad teist inimest, näiteks sobiva partneri leidmine. Ja minu jaoks, olles enda sisse vaadanud, on just sobiva kaaslase leidmine väga oluline täielikuks õnneks, sest see võimaldab jagada ja täiustuda, eeldusel, et minu enda kodutöö on tehtud. Loomulikult oleks abi sellest, kui võimalikult paljud inimesed ennast armastaks, siis tehtaks ju palju vähem valesid valikuid ning kõik oleks üldiselt õnnelikumad. Hingeliselt väga katkise inimesega koos ei saa luua, see töö tuleb kõigil endal ära teha, kuid on asju, milleni üksi jõuavad vaid väga vähesed, näiteks sügava sisemise rahuni, olen üksi jõudnud maksimaalselt täiusliku rõõmuni, kuid tunnen alati, et tükike minust on veel puudu ja minu kõrval on selgelt tajutav vaba koht. Lühiajaliselt ei ole see mind seganud, ka aastate jooksul mitte, kuid see segab mind näiteks peale ebaõnnestunud suhet, kuhu olen jätnud ajutiselt enda võime usaldada, või ka siis, kui olen olnud väga pikki aastaid üksi ja jõudnud ringiga rõõmu juurest nukruseni, isegi kui vahepealsel ajal olen endale palju armastust kinkinud. Olen jõudnud veendumuseni, et meditatsioon on vaid abivahend enda vajadustest arusaamisel, edasi tuleb mängu reaalne elu ja siin aitab ainult tegutsemine, muidu võib jäädagi nii, et meie rõõmu jääb alati tükike kurbust täitumata unistustest, mis iganes need siis ka on.