Peetruse esimene kiri « 1,2,3,4,5 » peatükk
2
Elavast kivist ja pühast rahvast
1Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kavalus ja silmakirjatsemine,
kadetsemine ja mis tahes keelepeks!
2Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te
selle varal kasvaksite pääste poole,
3kui te olete tunda saanud, et Issand on helde.
4Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on
tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline,
5laske ka endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks. Saage
pühaks preesterkonnaks, kes toob vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale
meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu.
6Seepärast seisabki Pühakirjas:
"Ennäe, ma panen Siionisse kivi,
valitud, hinnalise nurgakivi,
ja see, kes usub temasse, ei jää iial häbisse."
7Teile siis, kes te usute, on see au, uskmatuile aga "kivi, mille
ehitajad tunnistasid kõlbmatuks,
ning just see on saanud nurgakiviks",
8ning "komistuskiviks" ja "pahanduskaljuks". Uskmatud komistavad,
sest nad on sõnale allumatud ja selleks nad ongi määratud.
9Teie aga olete "valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas,
omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust", kes teid on
kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse -
10teid, kes te muiste polnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas,
teie, kelle peale polnud halastatud, nüüd aga on.
Käitumisest maailmas
11Armsad, ma manitsen teid kui majalisi ja võõraid siin ilmas -
hoiduge
lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu!
12Käituge hästi paganate keskel, et kuigi nad teist räägivad
paha kui kurjategijaist, siiski, pannes tähele teie häid tegusid,
annaksid nad Jumalale au aruandmise päeval.
13Alistuge Issanda pärast kogu inimlikule korrale, olgu
kuningale kui kõige ülemale,
14olgu maavalitsejale kui tema poolt saadetule kurjategijaid
karistama, aga heategijaid kiitma.
15Selline on ju Jumala tahtmine, et te head tehes paneksite
vaikima rumalate inimeste arutuse.
16Elage otsekui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse
katteks, vaid olge nagu Jumala sulased!
17Austage kõiki, armastage vendi, kartke Jumalat ja austage
kuningat!
18Orjad, alistuge täie aukartusega peremeestele, mitte üksnes headele
ja leebetele, vaid ka tujukatele.
19Sest see on arm, kui keegi südametunnistuse pärast Jumala ees talub
viletsust, kannatades süütult.
20Sest mis kuulsus see on, kui teid süü pärast pekstakse ja
teie seda peate taluma? Aga kui te head tehes ja kannatades talute
peksu, siis on see arm Jumalalt.
21Selleks te olete kutsutud,
sest ka Kristus kannatas teie eest,
jättes teile eeskuju,
et te käiksite tema jälgedes.
22"Tema ei teinud pattu
ega leitud pettust tema suust";
23ta ei sõimanud vastu, kui teda sõimati;
ta kannatas ega ähvardanud,
vaid jättis kõik selle hoolde,
kes mõistab kohut õiglaselt;
24ta kandis ise meie patud
oma ihus üles ristipuule,
et meie, olles surnud pattudele,
elaksime õigusele;
tema vermete varal te olete saanud terveks.
25Teie olite ju "nagu lambad ekslemas",
kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede
Karjase ja Ülevaataja poole.
« 1,2,3,4,5 »
© AD 2005 Eesti Piibliselts
www.eps.ee
www.kompass.ee 
Palun oota
