Miks just temaga alati midagi juhtub?

Tegelikult süüd ei ole olemas - on vead ja vigasid saab parandada. Nt. kui kellegi veast, saab ikkagi teine inimene surma, siis see viga oli väga suur. Kuid see surm oli vältimatu - inimene, kes sureb on selleks teinud kõik. Ainult koht ja viis selguvad jooksvalt tema viimase aja mõtetele(tegudele). Surma aeg on alati paigas, kui me ei soovi muuta oma mõtlemist(vajalik areng). Surma inimene siis, kui ta ei suuda edasi elada käesolevas maailmas. Põhjusi on palju kuid põhimõte on sarnane - mitte toime tulemine käesolevas ajas oma mõtetega(need on iganenud-jätkusuutmatud tema(inimese) arengu suhtes).
Me sünnime et areneda.

Antud teemal tekkisid mõned mõtted:

Geenid on meil olemas kuid mitte nii tähtsad, et neisse kogu meie elukulgu kätkeda.
Tore, et teadlastel on mida uurida : ))
Miks inimesed satuvad pahandustesse?
Pigem on see seotud nende esiisadelt pärandatavate hirmude lunastamisega. Need talletuvad ka geenides. Geen ei ole muud kui infokandja ja sealt ka edastaja, mida saab inimene täiesti ise kontrollida, kui ta on vastaval tasemel.

Meie elukulg toimib erinevatel tasanditel.
Üldine liin on kogu maa rahvastik: meie suured õpetükid, mida peame õppima et elu Maal jätkuks.
Veel on rahvuslik, kogukondlik, sugukondlik liin.
Kõik tasandid koguvad endasse inimesed, kes sobivad neisse keskkondadesse, et omi õppetükke omandada st. me sünnime kindla eesmärgiga kindlasse kohta-perre.
Kui meie vanemad on paremini tulnud toime omi õppetükke omandades, on ka meil kergem - ei pea nende õppetööd tegema - ja saame oma kõrgema taseme õpet omandada(kus on vägivalda vähem).
Mõtlemine ja areng ainult füüsilisel tasandil on madalam inimarengutase.
Siia kuuluvad nii ahnus, vägivald, konkureerimine, võistlemine, ärategemine, solvumine, hirmutamine jne.