Teine Moosese raamat24:9Seejärel Mooses, Aaron, Naadab, Abihu ja seitsekümmend Iisraeli
vanemaist läksid üles,
10ja nad nägid Iisraeli Jumalat: tema jalge all oli nagu
safiiridest tehtud põrand - otsekui taevas ise oma selguses.
11Aga ta ei tõstnud oma kätt Iisraeli laste ülemate vastu, vaid need
võisid Jumalat vaadata ning süüa ja juua.
Psalmid (Laulud) 18:11Ta sõitis keerubi peal ja lendas
ning ta hõljus tuule tiibadel.
Jesaja « 1,2,3,4,5,6,7,8,9,10 » peatükk
6
Prohveti kutsumine
1Sel aastal, kui kuningas Ussija suri, nägin ma Issandat istuvat
suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuue palistused ulatusid templi seinast
seina.
2Temast kõrgemal seisid seeravid; igaühel neist oli kuus tiiba:
kahega ta kattis oma palet, kahega ta kattis oma jalgu ja kahega ta
lendas.
3Ja need hüüdsid üksteisele ning ütlesid: "Püha, püha, püha on
vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!"
4Ja uksepiidad vabisesid hüüdjast häälest ning koda täitus
suitsuga.
Hesekiel« 1,2,3,4,5,6,7,8,9,10 » peatükk
1
Nägemus Issanda auhiilgusest
1"Kolmekümnendal aastal, neljanda kuu viiendal päeval, kui
ma olin vangide seas Kebari jõe ääres, sündis, et taevad
avanesid ja ma nägin Jumala nägemusi."
2Kuu viiendal päeval, kuningas Joojakini vangiviimise
viiendal aastal
3tuli Issanda sõna preester Hesekielile, Buusi pojale,
kaldealaste maal Kebari jõe ääres; ja Issanda käsi tuli seal
tema peale.
4"Ja ma vaatasin, ja ennäe, põhja poolt tuli marutuul suure
pilve ja lõõmava tulega. Ja pilve ümber oli kuma, ja keskelt,
tule keskelt, paistis otsekui hiilgav metall.
5Ja keset seda paistis midagi, mis koosnes neljast olevusest.
Nende välimus oli niisugune: nad olid inimese sarnased,
6aga igaühel oli neli nägu ja igaühel oli neli tiiba.
7Nende jalad olid sirged ja nende labajalad olid nagu
vasika sõrad. Ja nad hiilgasid nagu läikiv vask.
8Neil olid inimese käed tiibade all, neljas küljes; ja neil
neljal olid oma näod ja oma tiivad.
9Nende tiivad puudutasid üksteist. Liikudes nad ei
pöördunud, igaüks läks otse edasi.
10Ja nende näod olid niisugused: esiküljel inimese nägu,
neliku paremal küljel lõvi nägu, neliku vasakul küljel härja
nägu ja neliku tagaküljel kotka nägu.
11Niisugused olid nende näod. Ja nende tiivad olid laiali
laotatud ülespoole; igaühel oli kaks tiiba vastastikuseks
puudutamiseks ja kaks tiiba katsid nende ihu.
12Nad liikusid igaüks otse edasi: kuhu vaim iganes tahtis
minna, sinna nad läksid, liikudes nad ei pöördunud.
13Ja olevuste vahel oli näha otsekui tuliseid süsi, mis
põlesid tõrvikute sarnaselt, liikudes olevuste vahel sinna-tänna;
ja tulel oli kuma ning tulest tuli välja välk.
14Ja olevused jooksid sinna-tänna, otsekui lööks välku.
15Siis ma vaatasin olevusi, ja ennäe, olevuste kõrval, igas
neljas esiküljes, oli maas üks ratas.
16Rataste välimus ja nende tegumood: need helkisid nagu krüsoliit
ja kõigil neljal oli ühesugune kuju. Need olid
välimuselt ja tegumoelt, nagu oleks ratas olnud ratta sees.
17Liikudes nad läksid neljas eri suunas, liikudes nad ei
pöördunud.
18Ja nende rattapöiad olid kõrged ning kohutavad; ja sel nelikul
olid rattapöiad ümberringi täis silmi.
19Ja kui olevused liikusid, siis liikusid rattad nende
kõrval; ja kui olevused tõusid maast üles, siis tõusid üles ka
rattad.
20Kuhu vaim iganes läks, sinna läksid needki, sinna, kuhu vaim
tahtis minna. Rattad tõusid üles samuti kui nemad, sest rattais
oli olevuste vaim.
21Kui olevused liikusid, siis liikusid nemadki, ja kui need
seisid, siis seisid nemadki; kui olevused tõusid maast üles, siis
tõusid selsamal kombel ka rattad, sest rattais oli olevuste
vaim.
22Ja olevuste peade kohal oli midagi taevalaotuse taolist,
kohutav nagu jää, mis oli välja laotatud ülal nende peade
kohal.
23Ja laotuse all olid nende tiivad üksteise poole välja sirutatud;
igaühel oli kaks tiiba oma keha katmiseks.
24Kui nad liikusid, siis ma kuulsin nende tiibade kahinat
otsekui suurte vete kohinat, otsekui Kõigevägevama häält,
müristamise kaja - otsekui sõjaleeri kära. Kui nad seisid, siis
nad lasksid oma tiivad longu.
25Ja hääl kuuldus taevalaotuse pealt, mis oli nende peade
kohal; kui nad seisid, siis nad lasksid oma tiivad longu.
26Ja nende peade kohal oleva taevalaotuse peal oli midagi,
mis paistis safiirikividena, midagi aujärje sarnast. Ja selle
aujärje sarnase peal, ülal selle peal, oli keegi, kes oli
välimuselt inimese sarnane.
27Ja ma nägin otsekui hiilgavat metalli, pealtnäha nagu
tuld, millel oli kuma ümber, ülalpool sellest, mis paistis
olevat ta niuded; allpool sellest, mis paistis olevat ta niuded,
nägin ma pealtnäha nagu tuld ja sellel oli kuma ümber.
28Otsekui vikerkaare paiste, mis vihmapäeval on pilvis, oli
kuma paiste ümberringi. See oli Issanda auhiilguse ilmutuse
paiste! Ja kui ma seda nägin, siis ma langesin silmili maha ja
kuulsin häält, mis kõneles.
« 1,2,3,4,5,6,7,8,9,10 »
© AD 2005 Eesti Piibliseltswww.eps.ee
www.kompass.ee
Palun oota
